"Riigireformi kava sõnastab reformi aluspõhimõtted ja plaanitavad tegevused kuni valitsuse mandaadi lõppemiseni 2019. aasta kevadel," ütles riigihalduse minister Mihhail Korb pressiteate vahendusel. "Riik taotleb tasakaalustatud arengut, tõhusat ja avatud valitsemist. Reformi all peame silmas muudatuste läbiviimist nii kohaliku omavalitsuses kui keskvõimus, tegeleme demokraatia ja kaasamise arendamisega. Eesti riik peab pakkuma kodanikele kvaliteetseid teenuseid, olles tõhus ja tulemuslik."
Riigireformi käigus plaanib valitsus tegeleda süsteemselt riigi tegevuste inventuuriga. "Pakume Eesti elanikele ja ettevõtjatele olulisi ning vajalikke teenuseid ning loobume ebavajalikust bürokraatiast," lisas Korb. "Keskvõimu läbipaistvuse suurendamiseks astume samme tegevuspõhisele riigieelarvele üleminekuks, mis muudab riigieelarve arusaadavamaks. Riigireformi elluviimise edukuseks parandame ministeeriumide koostööd luues riigihalduse ministri juhtimisel riigireformi koordinatsioonikogu. Erinevate osapoolte kaasamiseks tegutseb juba ka ekspertidest koosnev riigireformi nõukoda."
Riigihalduse ministri kokku kutsutav riigireformi koordinatsioonikogu liikmeteks on kõikide ministeeriumide esindajad ja ülesandeks koordineerida riigireformi kava tähtaegset elluviimist.
Rahandusministeerium esitab valitsuskabineti nõupidamisele ministeeriumite sisendi alusel ülevaate riigireformi kava elluviimise kohta 2018. aasta veebruaris ning 2019. aasta veebruaris.
Valitsuse liikmed leppisid koalitsioonilepingu koostamisel kokku riigireformi läbiviimise, kuna Eesti peab hakkama saama vähenevate ressursside tingimustes, kuid samal ajal kodanike suurenevate ootustega riigile.
