Riigikontrolör Janar Holm keskendus riigikogu täiskogu ees tavapärast aastakõnet pidades riigieelarve arusaadavusele ning riigikogu rolli suurendamisele eelarvemenetluses, edastas riigikontrolli pressiesindaja. Samuti käsitles Holm riigireformi teemat, öeldes, et inimesed ootavad, et riik annaks neile oleviku ja tuleviku suhtes kindlustunde ning aitaks neid siis, kui nad ei tule ise oma muredega toime, ning muul ajal ei segaks.

Holm tõdes kõnes, et Eesti on rikkam kui kunagi varem. "Tänavu on Eesti elu edendamiseks riigikogu ja valitsuse käsutuses 40 korda rohkem raha kui 25 aastat tagasi. See on olnud erakordne areng," sõnas ta.

Holm kinnitas, et see raha on raamatupidamises korralikult arvel ning mullused riigi majandustehingud olid olulises osas kooskõlas riigieelarve seadusega.

"On selgelt näha, et tsentraliseerimine on riigi raamatupidamise tasemele väga hästi mõjunud. Seepärast võiks ka kohalikud omavalitsused sarnase lahenduse peale minna. Nii paraneks raamatupidamise kvaliteet, eriti olukorras, kus headest spetsialistidest on puudus," ütles Holm.

Samas sõnas Holm, et iga-aastane riigieelarve seadus on järjest vähem arusaadav ja informatiivne.

Ta pakkus välja, et riigikogus võiks rahanduskomisjoni ja valdkondliku komisjoni avalikel ühisistungitel toimuda igal sügisel põhjalikud kuulamised, kus ministrid, ministeeriumi valdkonnajuhid, kantslerid, asekantslerid ja ametite juhid annaksid ülevaate olukorrast, plaanidest ja rahastamisvajadusest.

"Inimeste jaoks on riigireform nende päriselu probleemide lahendamine. Inimestel on ka ükskõik, kas seda nimetatakse riigireformiks või kuidagi teisti. Ja kas üldse kuidagi nimetatakse. Nad soovivad tulemust, reaalset tulemust, mis oleks tunda nende elus. Teiste sõnadega – riigiaparaadi sisekaemuslike teemadega tegeledes ei tohiks jälle jääda tagaplaanile inimeste igapäevaelu," sõnas Holm.

Riigikontrolör rõhutas, et riigil on tuumikülesanded, mis seotud inimese elukaarega. "See on omamoodi riigi ülesannete Maslow’ püramiid. Paraku on enamasti palju lihtsam ja huvitavam tegeleda teemadega, mis on püramiidi ülemises otsas, kui nendega, mis alumises. Aga just see alumine osa on vundament. Ja kui sellega mitte tegeleda, võib ühel hetkel juhtuda, et püramiidi ülemisel osal pole enam millelegi toetuda, " sõnas riigikontrolör.

"Eesti probleemiks ei ole mitte niivõrd see, et heade mõtete teokstegemiseks on raha liiga vähe – probleemiks on see, et riigisüsteemis ringleb liiga palju põhjalikult läbi mõtlemata mõtteid, mida avalikku ruumi paisatakse ja kohe tormakalt ellu viima asutakse," sõnas Holm. "On ministeeriume, kus lausa kardetakse esmaspäeva, sest pole teada, milliste uitmõtetega juhtkond nädalavahetuselt naaseb ning mida tuleb uuel nädalal teha, et online-uudistes pildil olla."
             
"Oluline on, et uues valimistsüklis jaguks uute imepäraste ja kulukate lahenduste kõrval tähelepanu ja raha ka aastaid lahendust oodanud suurtele probleemidele, et vähemalt mõni neist ära lahendada," ütles ta.