Keda mõjutab?

Eelnõu avaldab ettevõtlussektorist suurimat mõju tööstusettevõtetele ja vee-ettevõtetele.

Mis on uue seaduse olulisemad põhimõtted tööstusettevõtete jaoks?

• Erand tööstusettevõttele. Üksnes tööstusettevõtte vajadusteks ette nähtud veevärgile ja kanalisatsioonile ei kohaldata uue seaduse sätteid (eelnõu § 2 lg 1).
• Lepinguvabadus. Kui vee-ettevõte osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (edaspidi ÜVVK) teenust tööstusettevõttele, siis ei pea pooled teenuslepingu sõlmimisel lähtuma uue seaduse sõnastusest, vaid võivad sõlmida lepingu seadusest erinevatel tingimustel. Sellisel juhul ei allu ÜVVK teenuse hind kohaliku omavalitsuse ega konkurentsiameti kontrollile (§ 2 lg 2).
• Ühisveevärgiga liitumine.

• Tööstusettevõttel ei ole erinevalt teistest ÜVVK teenuse tarbijatest kohustust liituda olemasoleva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga (§ 13 lg 5.
• Vee-ettevõttel on õigus, kuid mitte kohustus pakkuda tööstusettevõttele teenust ka juhul, kui tööstus- või tootmisettevõte juhib ühiskanalisatsiooni reovett, milles ohtliku aine sisaldus ületab ÜVVK kasutamise eeskirjaga ettenähtud piirnormi. Sel juhul on vee-ettevõttel riisiko tagada reovee nõuetekohane puhastamine ja heitvee suublasse juhtimine keskkonnakaitseloas sätestatud tingimustel (§ 13 lg 11).
• Kui ühisveevärk või -kanalisatsioon on ehitatud üksnes vee-ettevõtte sellise tarbija (nt tööstusettevõte) jaoks, kes on tasunud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses, kuna vee-ettevõttel ei olnud piirkonnas teada teisi liitujaid, ning olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, tagastab vee-ettevõte varem liitumistasu tasunud tarbijatele proportsionaalse osa tasutud liitumistasust (§ 17 lg 1).
• Veeavarii. Vee-ettevõttel on ÜVVK avarii kõrvaldamise ajal ÜVVK kasutamise eeskirjas sätestatud korras piirata või peatada tarbijatele (sh tööstusettevõttele) ühisveevärgist vee andmist või tarbijatelt reovee vastuvõtmist ühiskanalisatsiooni. Tegemist on eriolukorraga, kus avarii korral on vee-ettevõttele antud õigus teenuse piiramiseks või peatamiseks (§ 25 lg 4).
• Ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni
• Ohtlike ainete nimekirja kehtestab keskkonnaminister määrusega (§ 26 lg 1).
• Kohalik omavalitsus kinnitab ÜVVK kasutamise eeskirjas ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate ja ohtlike ainete piirnormid. Reostusnäitajate ja ohtlike ainete piirnormide määramisel tuleb omavalitsusel arvestada piirkonna reoveepuhasti suurust, võimsust, reoveepuhasti tüüpi, kasutatavat puhastustehnoloogiat, vooluhulkasid, reovee ühtlustusvõimalusi ning teisi tehnoloogilisi kriteeriume, mis võimaldavad ühiskanalisatsiooni juhitavat reovett nõuetekohaselt puhastada ühiskanalisatsiooni kahjustamata (§ 25 lg 7 p 2 ja lg 8).
• Kui tööstusettevõtte poolt ärajuhitav reo- või sademevesi sisaldab üle lubatud piirnormi saasteaineid, sealhulgas ohtlikke aineid või muud reostusnäitajad (nt pH), siis tuleb tööstusettevõttel enne reo- ja sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutada eelpuhastust või tuleb kasutusele võtta muid meetmeid reo- ja sademevee nõuetele vastavaks viimiseks. Muudeks meetmeteks on nii tehnoloogilised uuendused kui ka tootmises mõne ohtliku aine asendamine keskkonnasõbralikuma ainega (§ 26 lg 2).
• Tööstusettevõte, kes juhib ühiskanalisatsiooni ohtlikke aineid, peab esitama vee-ettevõttele (alates 01.01.2023 keskkonnaametile) kirjaliku teabe ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete heidete koguste ja kontsentratsioonide kohta kord aastas või vee-ettevõtte nõudmisel asjakohase teate saamisel (§ 26 lg 3).
• Tööstusettevõte on kohustatud viivitamata teavitama vee-ettevõtet (alates 01.01.2023 keskkonnaametit), kui ta võtab oma tegevusalas või tehnoloogias kasutusele uue ohtliku aine ja see võib sattuda ühiskanalisatsiooni (§ 26 lg 4).
• Reovee kontrollimine (§ 27)
• Ühiskanalisatsiooni juhitud reo- ja sademevesi peab vastama ohtlike ainete ja muude saasteainete piirnormidele igal ajahetkel.
• Reo- ja sademevee juhtimisel ühiskanalisatsiooni määrab kontrollitavate saasteainete loetelu vee-ettevõte.
• Proove võib võtta vaid veeseaduse alusel atesteeritud isik ning proove tuleb analüüsida akrediteeritud laborites.
• Vee-ettevõte ei pea teavitama tarbijat reo- ja sademevee kontrollproovi võtmise ajast, kui vee-ettevõte tagab proovi võtmise ja analüüsimise kolmanda erapooletu osapoole poolt või proovivõtmise juurde on kutsutud erapooletu kohaliku omavalitsuse üksuse esindaja, kes kinnitab oma kohalolekut allkirjaga proovivõtuprotokollis.
• Reovee nõuetele vastavuse hindamine (§ 28)
• Ühiskanalisatsiooni juhitav reo- ja sademevesi loetakse ajutiselt nõuetele mittevastavaks, kui võetud punktproovi ohtlike ainete või muude saasteainete sisaldus ületab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga kehtestatud piirnorme.
• Kui tarbija ja vee-ettevõtte vahel sõlmitud teenuslepinguga on kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatust leebemad piirnormid, lähtutakse vastavuse hindamisel teenuslepingus kehtestatud piirnormidest.
• Ühiskanalisatsiooni juhitav reo- ja sademevesi loetakse püsivalt nõuetele mittevastavaks, kui vähemalt kolmes ajas keskmistatud proovis ületab uuritava aine sisaldus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga kehtestatud piirnorme. Nimetatud ajas keskmistatud proovid peavad olema võetud mitte sagedamini kui kahepäevase vahega ning mitte harvem kui ühe kuu jooksul.
• Piirnormi ületava reostuse eest tasu võtmine (§ 30)
• Kui ühiskanalisatsiooni juhitud reo- või sademevesi on ajutiselt nõuetele mittevastav, on vee-ettevõttel õigus võtta tarbijalt piirnormi ületava reostuse tasu ÜVVK kasutamise eeskirjas sätestatud korras ning nõuda kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatu alusel.
• Kui ühiskanalisatsiooni juhitud reo- või sademevesi on püsivalt nõuetele mittevastav, siis on vee-ettevõttel õigus võtta tarbijalt piirnormi ületava reostuse tasu ÜVVK kasutamise eeskirjas sätestatud korras ning täiendavalt lõpetada ÜVVK teenuse osutamine sellele tarbijale.
• Ühiskanalisatsiooni teenuse osutamise lõpetamine (§ 32)
• Kui ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi on püsivalt nõuetele mittevastav, siis võib vee-ettevõte ühiskanalisatsiooni teenuse osutamise tööstusettevõttele lõpetada.
• Vee-ettevõte ei või teenuslepingut ühepoolselt üles öelda enne, kui tööstusettevõttele on antud vähemalt kuuekuuline tähtaeg oma tootmise ümberkujundamiseks või tootmisprotsessi muutmiseks.
• Tööstusettevõte on kohustatud ühe kuu jooksul pärast vastavasisulise teate saamist esitama vee-ettevõttele märgukirja kavandatavate tegevuste kohta ning leppima kokku eksperdihinnangu tegijas.
• Eksperdihinnang peab sisaldama vähemalt alternatiivide analüüsi, eelistatud variandi põhjendusi ja eelistatud variandi elluviimise tegevuskava koos ajakavaga.
• Eksperdihinnangus kajastatud meetmete mahukust arvestades võib keskkonnaamet pikendada kuuekuulist tähtaega kuni meetmete elluviimiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks aastaks.
• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind (§ 38)
• ÜVVK teenuse hind ei tohi olla eri tarbijate või nende gruppide suhtes diskrimineeriv. Ei ole lubatud kehtestada erinevaid hindu pelgalt selle alusel, kas tarbijaks on füüsiline või juriidiline isik.
• Teenuse tasud võivad erineda erinevate tarbimismahtude ja kasutatavate teenuste korral. Eelkõige on sellisteks erilisteks tarbijagruppideks suured tööstusettevõtted, kelle ostetava teenuse mahud on kordades suurem tavatarbija mahtudest.
• Reo- ja sademevee puhastamise tasu võib erineda sõltuvalt nende saastatusest ja määratakse vee-ettevõtja koostatud reostusgruppide alusel. Reostusgruppide määramisel tuleb arvestada reo- ja sademevee mõju ulatust puhastusprotsessile, puhasti tehnoloogilist lahendust ning puhasti projekteeritud ja tegelikku reostuskoormust.

Millal plaanitakse uus seadus jõustada?

Seaduse jõustumine on kavandatud 2020. aasta 1. jaanuarile.