Vastu võetud 17.06.2020

Eriotstarbelise diislikütuse kasutamine alates maist 2015

Tähelepanu! Erimärgistatud vedelkütuse kasutusalade kitsendamist 2015. aastal on lähemalt tutvustatud eraldi infomaterjalis.

1. Eriotstarbeline diislikütus

Eestis kuulub erimärgistamisele see osa diislikütusest (nn sinine kütus), mis on ette nähtud kasutamiseks vedelkütuse erimärgistamise seaduses (VKEMS) loetletud tegevusaladel ning mehhanismides. Eriotstarbeline diislikütus maksustatakse tavapärasest diislikütusest madalama aktsiisimääraga. Kütuste deklareerimisel kasutatavad kaubakoodid on lahti seletatud Maksu- ja Tolliameti kütuseaktsiisi rubriigis avaldatud infomaterjalis.

Eriotstarbeline diislikütus peab kvaliteedilt vastama Eesti standardile EVS-EN 590 (v.a aktsiisivaba kütus) ja sisaldama erimärgistamiseks lisatavaid aineid rahandusministri 19.09.2003 määruses nr 91 ette nähtud koguses.

2. Eriotstarbelise diislikütuse kasutamine

Eriotstarbelise diislikütuse lubatud kasutusalad on loetletud VKEMS-is, mida täiendavad muud valdkonnaga seotud õigusaktid. Samuti peab eriotstarbelise diislikütuse kasutaja vastama riigiabi tingimustele.

Eriotstarbelist diislikütust on lubatud kasutada:

• põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas;
• põllumajanduses kasutatavas kuivatis põllumajandustoodete kuivatamiseks;
• kutselisel kalapüügil.

Tähelepanu!

Seni erimärgistatud vedelkütuseid kütmiseks kasutavatele isikutele, kellel selle kütuse kasutamise õigus peatselt lõppeb, on hakatud asenduseks pakkuma erinevaid kaubanduslikke nimetusi kandvaid mitmesuguseid vedelaid põlevaineid, näiteks orgaanilised õlid, emulsioonõlid jms. Kuna vedelale põlevainele ei ole riiklikult kvaliteedinõudeid kehtestatud, peaks ostja enne sellise kütuse soetamist veenduma, et ostetav kütus on sobilik tema kütteseadmes kasutamiseks ega kahjusta seda.

Samuti on vedela põlevaine ostjal vajalik teada, et kuigi tegemist ei ole „tavalise kütusega“, maksustatakse kütteainena tarbitav vedel põlevaine samuti kütuseaktsiisiga. Kuna aktsiisimaksukohustus sõltub erinevatest ostjast mitte sõltuvatest asjaoludest, siis tuleb arvestada võimalusega, et aktsiisimaksukohustus vedelalt põlevainelt võib tekkida hoopis ostjal (varasemaid tehinguid ja väidetavat maksude tasumist sellelt kütuselt ei ole kütuse ostjal alati võimalik usaldusväärselt kontrollida). Aktsiisimäära suurus sõltub peamiselt vedela põlevaine kasutamise otstarbest ning see võib osutuda võrdseks tavadiislikütuse aktsiisimääraga. Tekkinud aktsiisimaksukohustus tuleb deklareerida ja tasuda maksukohustuslasel endal.

2.1 Eriotstarbelise diislikütuse kasutamine põllumajanduses

Põllumajanduses on eriotstarbelise diislikütuse kasutamine lubatud üksnes masinates, traktorites ja liikurmasinates (edaspidi koos nimetatuna põllumajandusmasin), teistes põllumajanduses kasutatavates mootorsõidukites (nt veoautodes) ei ole eriotstarbelise diislikütuse kasutamine lubatud. Masinaks ei loeta mootorsõidukit ning vee- ja raudteesõidukit, liikurmasina ja traktori mõisted on lahti seletatud liiklusseaduses. Kuivatites on eriotstarbelise diislikütuse kasutamine lubatud sõltumata sellest, kas tegemist on paiksete kuivatitega või liikuvate (mobiilsete) kuivatitega.

Põllumajandusmasinates eriotstarbelise diislikütuse kasutamisel ei ole tegevuse põllumajandusliku eesmärgi määratlemise juures oluline, kas põllumajandustöid tehakse põllumajandustootja enda tarbeks või teenuse osutamisena teisele põllumajandustootjale (nt FIE teeb künni-, külvi-, viljakoristustöid jms). Põllumajandusmasinal on lubatud eriotstarbelist diislikütust kasutades liigelda muuhulgas ka avalikult kasutatavatel teedel, kuid seejuures peab põllumajandusmasinat käitav isik suutma kontrolli teostavale ametnikule ära põhjendada liiklemise seotuse põllumajandusliku eesmärgiga.

Põllumajanduseks loetakse EN määruse 73/2009 (täiendab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus) mõistes määruses loetletud põllumajandustoodete tootmist ja kasvatamist (sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine) ning maa hoidmist heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes vastavalt määruses kehtestatule. Põllumajandustootjaks loetakse põllumajandusega tegelevat füüsilist või juriidilist isikut (olenemata nende õiguslikust seisundist) ning põllumajanduslikuks majapidamiseks loetakse põllumajandustootja juhitavat Eesti territooriumil asuvat põllumajanduslikku tootmisüksust. Põllumajandusmaana käsitletakse viljelusmaad, püsirohumaad või püsikultuuride all olevat maa-ala.

Näited juhtumitest, millal eriotstarbelist diislikütust on lubatud põllumajandusmasinates kasutada:

• põllumajandusmasin sõidab avalikult kasutataval teel ühelt põllult teisele põllumajandustööde tegemise eesmärgil (kündmine, külv, viljakoristus jne);
• põllumajandusmasin sõidab avalikult kasutataval teel erinevate põllumajandustööga seotud objektide vahel (talunik transpordib vilja põllult taluniku kuivatisse, hoidlast väetise vedu põllule, sõnnikuvedu laudast hoidlasse jne);
• põllumajandusmasin sõidab avalikult kasutataval teel remonditöökotta (kui remont on vältimatult vajalik põllumajandustööde jätkamiseks);
• põllumajandusmasinat kasutab põllumajandustöödel isik, kelle põhitegevuseks ei ole põllumajandus (nt hooldekodude väikemajandites loomade, vilja ja kartulite kasvatus);
• põllumajandusmasinat kasutatakse laadimistöödel taluniku laos, viljahoidlas, väetisehoidlas jne;
• põllumajandusmaad hoitakse heades põllumajanduslikes ja keskkonnatingimustes (nt kraavide puhastamine, kändude juurimine, kivide vedu jne).

Kuna põllumajandusmasinates on eriotstarbelist diislikütust lubatud tarbida üksnes tingimusel, et põllumajandusmasinat kasutatakse ainult põllumajanduslikel eesmärkidel (põllumajanduslike tööde tegemiseks), ei ole seetõttu lubatud eriotstarbelist diislikütust tarbivat põllumajandusmasinat kasutada muudel eesmärkidel.

Näited juhtumitest, millal eriotstarbelist diislikütust ei ole lubatud põllumajandusmasinates kasutada:

• põllumajandusmasinat kasutatakse lisaks põllutöödele ka metsatöödel;
• põllumajandusmasinat kasutatakse lumekoristusel vm teehooldusel. Eriotstarbelise diislikütuse kasutamine on keelatud olenemata sellest, kas töid tehakse teehoolduslepingu alusel või vabast tahtest. Erandina on eriotstarbelist diislikütust lubatud kasutada juhul, kui tee lumest koristamine on otseselt seotud põllumajandusliku tegevusega (näiteks loomalauta pääsemiseks või lauda juurde sõitvale piimaautole ligipääsu võimaldamine).
• põllumajandusmasinaid, selle varuosi ja muud põllumajandustehnikat müüvatel ettevõtetel põllumajandustehnika transpordil (nt transport sadamast müügifirma tegevuskohta), põllumajandustehnika ettevalmistamisel müügiks (sh tehnika esitlus ja tutvustus nii müügikohas kui võimaliku ostja juures) ja ettevõtte territooriumil põllumajandustehnika ladustamiseks kasutatavates tõstukites.

Juhul kui põllumajandusmasinaid (traktorid, kombainid jne) renditakse põllumajandustootjatele, on renditavas põllumajandusmasinas eriotstarbelise diislikütuse kasutamine lubatud ainult tehnikat rentivatel ja seda tegelikult põllumajandustöödel kasutavatel isikutel (st talunikel, mitte tehnika rendileandjal). Rendileandjale tagastatud põllumajandusmasinates on kütusepaaki jäänud eriotstarbelise diislikütuse kasutamine lubatud ainult VKEMS-is loetletud juhtudel, põllumajandustehnika edasisel transpordil, müügiks ettevalmistamisel eriotstarbelise diislikütuse kasutamise õigust ei ole.

2.2 Eriotstarbelise diislikütuse kasutamine kutselisel kalapüügil

Kalapüügiks tohib eriotstarbelist diislikütust tohib kasutada kehtivat kutselise kalapüügi luba omav kalur ning kütust tohib kasutada ainult kalapüügiks (kalalaevades). Energia aktsiisivabastuse loa alusel on eriotstarbelist diislikütust võimalik kutselisel kalapüügil tarbida jätkuvalt aktsiisivabalt.

3. Nõuded eriotstarbelise diislikütuse ostjale (riigiabi)

Tavapärasest soodsama aktsiisimääraga maksustatud eriotstarbelise diislikütuse kasutamine põllumajandusmasinates, kuivatis ning kutselisel kalapüügil sisevetes on riigiabi.

Eriotstarbelise diislikütuse ostmise ajal ei tohi selle kasutajal olla täitmata Euroopa Komisjoni määrustes nr 651/2014 ja nr 1388/2014 nimetatud korraldus ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta. Kui pärast riigiabi andmist selgub, et kütuse kasutaja sellel tingimusele kütuse ostmise ajal ei vastanud, nõutakse temalt riigiabi tagasi.

Riigiabi administreerib ja selle üle riikliku järelevalvet teeb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).

4. Eriotstarbelise diislikütuse müügi erisused

Nii eriotstarbelise diislikütuse müügil tasu eest kui ka selle võõrandamisel tasuta on müüja kohustatud tuvastama kütuse ostja kas isikut tõendava dokumendi (füüsilisest isikust ostja puhul) või VKEMSis loetletud andmetega volikirja (juriidilise isiku esindaja puhul) alusel. Samuti peab ostja deklareerima eriotstarbelise diislikütuse kasutusotstarbe: põllumajandus või kutseline kalapüük.

Kütuse müügil kogutud informatsiooni edastab kütuse müüja maksuhaldurile kütuse käitlemise aruandega. Eriotstarbelise diislikütuse müük on keelatud, kui ostja ei esita isiku tuvastamiseks ja kütuse kasutusotstarbe kohta nõutavaid andmeid.

5. Järelevalve erimärgistatud vedelkütuste üle. JVIS

Maksu- ja Tolliamet võib jätta erimärgistatud vedelkütuse järelevalve alla, mille kohta väljastatakse kütusekäitlejale elektrooniline teade, kuhu märgitakse kütusega lubatud toiming. Nende teadete väljastamine/vastuvõtmine ja taotluste esitamine tehinguteks toimub aktsiisikaupade tollijärelevalve infosüsteemis JVIS.

Infosüsteemiga JVIS seotud küsimuste ja probleemide korral palume pöörduda JVISi kompetentsikeskusesse:

JVISi kompetentsikeskus (Lõuna liikuvkontrollitalitus)
tel 676 3291
e-post jvisemta.ee

Infosüsteemi JVIS kasutajaõiguste saamist on selgitatud infomaterjalides:

• JVISi kasutajaõiguste taotlemine,
• e-maksuameti/e-tolli lepingu sõlmiminee-maksuameti/e-tolli lepingu sõlmimine.

Järelevalvet erimärgistatud kütuste üle teostavad oma pädevuse piires Maksu- ja Tolliamet ning Politsei- ja Piirivalveamet. Erimärgistatud kütuste müügi korral on kütusemüüja kohustatud ostja tuvastama VKEMSis sätestatud korras. Politseiametnikul, abipolitseinikul ning tolliametnikul on õigus võtta vedelkütust tarbiva sõiduki, muu masina või seadme kütusepaagist ja kütusesüsteemist proove kasutatava vedelkütuse erimärgistatuse kindlakstegemiseks. Kui sõiduki kütusesüsteemis avastatakse erimärgistatud kütus, on selle sõiduki juht kohustatud vahetama kütusesüsteemis oleva kütuse 24 tunni jooksul alates avastamise hetkest.

6. Lisainformatsioon ja õigusaktid

• JVISi kliendiinfo
• Vedelkütuse erimärgistamise seadus (VKEMS)
• Liiklusseadus
• Euroopa Nõukogu määrus nr 73/2009
• Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusEuroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus

Muudatused erimärgistatud vedelkütuste kasutamises alates maist 2015

Alates 01.01.2015 jõustusid vedelkütuse erimärgistamise seaduse (VKEMS) muudatused, mis kitsendasid oluliselt kerge kütteõli ja eriotstarbelise diislikütuse (erimärgistatud vedelkütuste) kasutamist ning kehtestasid kütusejääkide võõrandamise ja sellelt aktsiisivahe tasumise korra. Erimärgistatud vedelkütuste kasutamine lõppeb 2015. aastal raudteevedudel, laevaliikluses, kütmisel ja elektrienergia tootmisel kahes osas: 01.01.2015 ja 01.05.2015.

1. Erimärgistatud vedelkütused ja nende kasutusalad

Alates 01.01.2015 lõpetati kerge kütteõli (nn punase kütuse) erimärgistamine ja see maksustatakse tarbimisse lubamisel diislikütuse aktsiisimääraga (392,92 eurot 1000 liitri kohta).

Ainsaks tavapärasest soodsama aktsiisimääraga maksustatud erimärgistatud vedelkütuseks on jäänud eriotstarbeline diislikütus (nn sinine kütus), mida on alates 01.05.2015 lubatud kasutada vaid:

• põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas;
• põllumajanduses kasutatavas kuivatis põllumajandustoodete kuivatamiseks;
• kutselisel kalapüügil.

Eriotstarbelise diislikütuse kasutamist põllumajanduses ja kalapüügil on lähemalt tutvustatud eraldi infomaterjalis.

2. Erimärgistatud vedelkütuse jäägid

Seni erimärgistatud vedelkütuseid kasutanud isikud, kellel ei ole pärast 01.01.2015 või 01.05.2015 lubatud erimärgistatud vedelkütuseid enam tarbida, on võimalik nende valduses olev kütusejääk kas võõrandada VKEMSis loetletud isikutele või tasuda kütusejäägi lõpuni tarbimiseks sellelt erimärgistatud vedelkütuse ja diislikütuse aktsiisimäärade vahe. Erandid on kehtestatud kodumajapidamiste kütmisele ja elektrienergia tootmisele.

2.1 Raudteeveod ja laevaliiklus

Enne 01.01.2015 soetatud erimärgistatud vedelkütust raudteevedudel ja laevaliikluses kasutanud isik oli kohustatud võõrandama tema valduses oleva kütusejäägi hiljemalt 01.02.2015 VKEMSis ettenähtud korras aktsiisilaopidajale või kütuse müüjale, kellelt erimärgistatud kütus soetati. Samuti võis erimärgistatud vedelkütuse jäägi kuni 01.05.2015 ise lõpuni kasutada näiteks kütteainena.

Võõrandamata jäänud erimärgistatud vedelkütuse jääki on ettevõttel lubatud raudteevedude ja laevaliikluse tarbeks lõpuni ära tarbida üksnes juhul, kui sellelt tasutakse VKEMSiga ettenähtud korras hiljemalt 01.05.2015 erimärgistatud vedelkütuse ja diislikütuse aktsiisimäärade vahe.

NB! Erimärgistatud vedelkütuse jääki on lubatud tarbima hakata alles pärast sellelt aktsiisivahe tasumist! Pärast aktsiisivahe tasumist on kütusejääki lubatud edasi tarbida ainult sellel otstarbel, milleks kütus algselt soetati – s.t vaid raudteeveol või laevaliikluses.

2.2 Kodumajapidamised ja korteriühistud

Kodumajapidamised ja korteriühistud võivad enne 01.01.2015 soetatud kerge kütteõli (nn punane kütus) ja enne 01.05.2015 soetatud eriotstarbelise diislikütuse (nn sinine kütus) jäägi lõpuni tarbida ilma selle võõrandamise, aktsiisivahe deklareerimise ja tasumise ning koguse mõõtmise kohustuseta tingimusel, et kütusejääki:

• hoiustatakse nõuetekohases statsionaarses mahutis,
• kasutatakse edasi ainult kütmiseks.

See osa erimärgistatud vedelkütuse jäägist, mida kodumajapidamises või korteriühistus ei hoiustata statsionaarses mahutis, tuleb kas võõrandada VKEMSiga ettenähtud korras või tasuda sellelt erimärgistatud kütuse ja diislikütuse aktsiisimäärade vahe (vt p 4).

2.3 Elektrienergia tootmine

Elektrienergia tootmiseks enne 01.01.2015 soetatud kerge kütteõli (nn punane kütus) ja enne 01.05.2015 soetatud eriotstarbelise diislikütuse (nn sinine kütus) jäägi võib elektrienergia tootmiseks lõpuni tarbida ilma selle võõrandamise, aktsiisivahe deklareerimise ja tasumise ning koguse mõõtmise kohustuseta.

NB! Elektrienergia tootmise hulka ei loeta laeval või veduril asuvate elektrigeneraatorite käitamist, millega toodetud elektrienergiat kasutatakse laeva või veduri elektrimootorites.

3. Erimärgistatud vedelkütuse jäägid kütmisel

Erimärgistatud vedelkütust kütteainena kasutanud isikul on võimalik kütusejääk kas võõrandada VKEMSiga ettenähtud korras või tasuda kütusejäägi lõpuni tarbimiseks sellelt erimärgistatud kütuse ja diislikütuse aktsiisimäärade vahe. Erandid on kehtestatud kodumajapidamiste kütmisele ja elektrienergia tootmisele (vt p 2.2 ja p 2.3).

Võimaluse korral soovitame tarbida erimärgistatud vedelkütus lõpuni enne selle kasutamise õiguse lõppemist ning vältida erimärgistatud vedelkütuste jääkide tekkimist. Isik võib kütusejäägi lõpuni kasutada ka juhul, kui seda on kütmise asemel võimalik ära tarbida mõnel muul erimärgistatud diislikütuse lubatud kasutusalal (nt lauda kütmiseks erimärgistatud diislikütust tarbinud talunik kasutab kütusejäägi ära oma kodumajapidamise kütteks või põllumajandusmasinates).

3.1 Aktsiisivahe tasumine

Erimärgistatud vedelkütust kütteainena kasutanud isik peab mõõtma seisuga 01.05.2015 kogu tema valduses oleva kütusejäägi koguse, mille lõpuni tarbimiseks tuleb hiljemalt 15.05.2015 sellelt tasuda erimärgistatud vedelkütuse ja diislikütuse aktsiisimäärade vahe (vt lähemalt p 4).

NB! Erimärgistatud vedelkütuse jääki on lubatud tarbima hakata alles pärast sellelt aktsiisivahe tasumist! Pärast aktsiisivahe tasumist on kütusejääki lubatud edasi tarbida ainult sellel otstarbel, milleks kütus algselt soetati – s.t vaid kütmiseks.

Erandina on soojusettevõtjal kaugkütteseaduse tähenduses võimalik seisuga 01.05.2015 temal olev erimärgistatud vedelkütuse jääk osaliselt ära tarbida ilma selle võõrandamise või aktsiisivahe maksmise kohustuseta selles koguses, mis vastab 01.01–01.05.2015 kodumajapidamiste ja korteriühistute soojusega varustamiseks kasutatud erimärgistatud vedelkütuse kogusele. Soodustust kasutada soovival soojusettevõtjal tuleb:

• mõõta seisuga 01.05.2015 oma valduses olev erimärgistatud vedelkütuse jääk;
• kindlaks teha 01.01–01.05.2015 kogu tarbijale edastatud soojusenergia maht ja hinnata, kui palju sellest protsentuaalselt moodustas kodumajapidamistele ja korteriühistutele edastatud soojusenergia osa;
• esitada andmed, milline erimärgistatud vedelkütuse kogus liitrites vastab 01.01–01.05.2015 kodumajapidamistele ja korteriühistutele edastatud soojusenergia osale.

Andmed tuleb soojusettevõtjal esitada kooskõlastamiseks hiljemalt 10.05.2015:

Maksu- ja Tolliameti tollikorralduse osakonna Lõuna liikuvkontrollitalitus
(JVISi kompetentsikeskus)
e-post jvisemta.ee
tel 676 3291
Riia mnt 233a, 80042 Pärnu

3.2 Kütusejäägi võõrandamine

Lisaks aktsiisivahe tasumisele võib erimärgistatud vedelkütust kütmiseks kasutanud isik seisuga 01.05.2015 tema valduses oleva kütusejäägi võõrandada hiljemalt 01.06.2015 ja seda üksnes aktsiisilaopidajale või kütuse müüjale, kellelt erimärgistatud kütus soetati. Teistele erimärgistatud kütuse kasutamise õigusega tarbijatele (nt talunikele) ei ole kütusejääke võõrandada lubatud.

NB! VKEMSis sätestatud tingimuste täitmisel on kütusejääke võimalik võõrandada lihtsustatud korras ilma, et peaksid olema täidetud tavapäraselt vedelkütuse seadusega kütuse müüjale esitatavad nõuded: kütuse vastavussertifikaat, tegevusluba kütuse müügiks Majandustegevuse Registris (MTR) ja käibemaksutagatis. Kütusejääkide võõrandamisel VKEMSis kirjeldatud korrast erineval moel peab isik täitma kõik kütuse müügil rakenduvad vedelkütuse seaduse nõuded.

Võõrandamisel tuleb fikseerida kütusejäägi kogus ning teavitada Maksu- ja Tolliametit kütuse võõrandamisest hiljemalt eelneval tööpäeval VKEMS § 81 lg 4 loetletud andmetest. Lihtsustamaks teavitamist on Maksu- ja Tolliamet koostanud teavituse vormi (RTF-fail) (vormi täitmise juhised on lisalehel).

Teavitus esitatakse:

Maksu- ja Tolliameti tollikorralduse osakonna Lõuna liikuvkontrollitalitus
(JVISi kompetentsikeskus)
e-post jvisemta.ee
tel 676 3291
Riia mnt 233a, 80042 Pärnu

Teavitus ja kõik selle juurde kuuluvad dokumendid peab allkirjastama ettevõtte esindusõigust omav(ad) isik(ud). Võimaluse korral palume teavituse esitada JVISi kompetentsikeskusse elektrooniliselt ja digitaalselt allkirjastatuna. Elektrooniliselt esitatavad dokumendid peavad olema MS Word’i ja/või AdobeReader (PDF) tarkvaraga töödeldavas formaadis.

4. Kütusejäägi mõõtmine ja sellelt aktsiisivahe tasumise kord

Erimärgistatud vedelkütuse jäägilt aktsiisivahe tasumiseks peab selle kogus (üldreeglina seisuga 01.05.2015) olema mõõdetud ja kütusejäägilt tasutakse erimärgistatud kütuse ja diislikütuse aktsiisimäärade vahe: 281,97 eurot 1000 liitri kohta.

NB! Erimärgistatud vedelkütuse jäägi koguse mõõtmisel ei pea olema tõendatud mõõtetulemuse jälgitavus mõõteseaduse kohaselt, kuid kahtluse korral mõõtetulemuse usaldusväärsuses võib Maksu- ja Tolliamet kasutada akrediteeritud või pädevaks tunnistatud mõõtja teenust. Kui Maksu- ja Tolliamet tuvastab kontrollmõõtmisega varem deklareeritust suurema erimärgistatud vedelkütuse koguse, on isikul kohustus parandada deklaratsiooni ja tasuda täiendav aktsiisivahe kolme tööpäeva jooksul alates Maksu- ja Tolliameti mõõtmistulemuste teatavaks tegemisest.

Aktsiisivahe tasumise tähtajad:

• raudteeveod ja laevaliiklus – hiljemalt 01.05.2015,
• kütmisel – hiljemalt 15.05.2015.

Aktsiisimäärade vahe deklareeritakse ja tasutakse energiatoote aktsiisideklaratsiooniga, mille esitab Maksu- ja Tolliametile kütuse valdaja kas paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna (e-maksuameti/e-tolli rakenduses aktsiisivahet deklareerida ei saa).

Võimaluse korral palume aktsiisideklaratsioon esitada elektrooniliselt ja digitaalselt allkirjastatuna. Elektrooniliselt esitatav aktsiisideklaratsioon peavad olema MS Word’i ja/või AdobeReader (PDF) tarkvaraga töödeldavas formaadis.

Lihtsustamaks kütusejäägilt aktsiisivahe deklareerimist on Maksu- ja Tolliamet koostanud elektrooniliselt täidetava aktsiisideklaratsiooni lihtsustatud vormi (RTF-fail), täitmise juhised on lisalehel.

Aktsiisideklaratsioon esitatakse:

Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna aktsiiside talitus
e-post emtaemta.ee
tel 676 1644
Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn

Aktsiisimäärade vahe tasutakse Maksu- ja Tolliameti kontole:

SEB PANK            EE351010052031000004
SWEDBANK         EE522200221013264447
SWEDBANK         EE502200221014193355
NORDEA PANK    EE401700017002872300
DANSKE BANK     EE873300333499990003

Tasumiseks on maksekorralduse viitenumbri väljale vajalik märkida personaalne viitenumber, mis on leitav personaalse viitenumbri otsingust (leitav ka e-maksuameti/e-tolli rubriigist „Nõuded ja kohustused”).

NB! Erimärgistatud vedelkütuse jääki, millelt on tasutud aktsiisivahe, on lubatud lõpuni tarbida üksnes sellel otstarbel, milleks kütus algselt soetati (nt kui erimärgistatud vedelkütus soetati raudteevedude tarbeks, ei ole seda lubatud tarbida nt autos või kütmiseks ka pärast aktsiisivahe tasumist).

Tähelepanu!

Seni erimärgistatud vedelkütuseid kütmiseks kasutavatele isikutele, kellel selle kütuse kasutamise õigus peatselt lõppeb, on hakatud asenduseks pakkuma erinevaid kaubanduslikke nimetusi kandvaid mitmesuguseid vedelaid põlevaineid, näiteks orgaanilised õlid, emulsioonõlid jms. Kuna vedelale põlevainele ei ole riiklikult kvaliteedinõudeid kehtestatud, peaks ostja enne sellise kütuse soetamist veenduma, et ostetav kütus on sobilik tema kütteseadmes kasutamiseks ega kahjusta seda.

Samuti on vedela põlevaine ostjal vajalik teada, et kuigi tegemist ei ole „tavalise kütusega“, maksustatakse kütteainena tarbitav vedel põlevaine samuti kütuseaktsiisiga. Kuna aktsiisimaksukohustus sõltub erinevatest ostjast mitte sõltuvatest asjaoludest, siis tuleb arvestada võimalusega, et aktsiisimaksukohustus vedelalt põlevainelt võib tekkida hoopis ostjal (varasemaid tehinguid ja väidetavat maksude tasumist sellelt kütuselt ei ole kütuse ostjal alati võimalik usaldusväärselt kontrollida). Aktsiisimäära suurus sõltub peamiselt vedela põlevaine kasutamise otstarbest ning see võib osutuda võrdseks tavadiislikütuse aktsiisimääraga. Tekkinud aktsiisimaksukohustus tuleb deklareerida ja tasuda maksukohustuslasel endal.

5. Lisainformatsioon

• Vedelkütuse erimärgistamise seadus (VKEMS)
• Energiatoote aktsiisideklaratsioon (infomaterjal)

Alates 01.01.2015 jõustusid vedelkütuse erimärgistamise seaduse (VKEMS) muudatused, mis kitsendasid oluliselt kerge kütteõli ja eriotstarbelise diislikütuse (erimärgistatud vedelkütuste) kasutamist ning kehtestasid kütusejääkide võõrandamise ja sellelt aktsiisivahe tasumise korra. Erimärgistatud vedelkütuste kasutamine lõppeb 2015. aastal raudteevedudel, laevaliikluses, kütmisel ja elektrienergia tootmisel kahes osas: 01.01.2015 ja 01.05.2015.