Kuidas kajastada raamatupidamises ja milliseid makse oleks vaja tasuda, kui väikeettevõte (1 omanik/töötaja) on kinnisvarainvesteeringuna soetanud talumaja ja 6,4 ha maad? Maa/hoone on soetatud investeeringuna, aga omanik müüb oma korteri ära ja soovib mingiks ajaks asuda elama sellesse hoonesse ja teha seal samal ajal remonti, tuua sisse vesi ja kanalisatsioon jm vajalik. Kas omanik võib üldse sinna kolida ja millised maksud sellega kaasnevad? Eeldan, et tuleks maksta renti, aga millest rendisumma võtta, kui maja asub Läänemaal ja analoogseid tehinguid ei ole võrdluseks võtta?

Palun nõustamist olukorras, kus osaühing, kelle osakapital on 2500 eurot, soovib juurde lisada osaniku. Ettevõte kuulub ühele omanikule, kes on kokku leppinud juurdetuleva osanikuga, et ettevõtte väärtus on 30 000 eurot. Selle kohta peaks ilmselt notariaalse lepingu vormistama (oleks kindlam). Praegu on ettevõtte arveldusarvel  umbes 40 000 eurot ja eelmiste perioodide kasum ligemale 50 000 eurot, dividende ei soovi ta välja võtta.
Ettevõtte omanik on mõelnud, kas jätaks osakapitali suuruse samaks, jagades osad vastavalt 51% (1275 eurot) endale ja 49% (1225 eurot) uuele osapoolele. Kas oleks mõeldav, et uuel osanikul tekiks kohustus maksta varas (tehnika) ja rahas 49% 30 000 eurost (s.o 14 700 eurot)? Hetkel osanikul rahaline sissemakse võimalus puudub. Kuidas peaks seda kajastama raamatupidamises, sest sellest 14 700 eurost on 1225 eurot osakapitali sissemakse (49% 2500-st), ja kuidas kajastada ülejäänud summat 14 700 eurot – 1225 eurot =13 475 eurot?

Ettevõte hakkas ehitama müügiks maja. Milline on korrektne kajastamine? Objekt valmib umbes juunis 2021. Ehitusega seotud kuludokumendid on ehitaja arved, järelevalve, Eesti Energia ja projekteerimise arve jne. Kas õige on kajastada kõik põhivaras, kas midagi panna kohe kuluks? Kui objekt on valmis ja toimub müügitehing, siis vist mingeid ümberarvestusi ja kandeid ei ole vaja teha?

Ettevõttel on bilansi passivas kajastatud ettemakse kliendilt ning ettemakse teinud ettevõte likvideeritakse või läheb pankrotti. Kas sellise ettevõtte ettemakse võib kanda muudesse ärituludesse ilma, et sellega kaasneks mingeid maksukohustusi (tulumaks vms)?

Lugeja küsib: Kuidas on õige kajastada töötukassast eriolukorras saadavat hüvitist? Maksuamet väidab, et seda ei kajastata üldse, kuid määruse järgi (Tööhõiveprogramm §19 (1)) oleks see nagu sihtfinantseerimine, p 5 - hüvitist käsitletakse tööandja makstud töötasuna, mille töötukassa maksab töötajale tööandja nimel ja töötukassa arvel. Kuidas teie soovitate?