Segadus kinnisvara ostu maksustamisega
Minu kliendil on segadus kinnisvara ostu maksustamisega (kinnisvara koos maaga). Tehtud on notariaalne müügileping, mille kohta eraldi arvet ei koostatud. Lepingus on kirjas, et kinnisvara hind on 45 000 eurot, hind sisaldab käibemaksu. Klient sai aru, et tema saab 7500 eurot käibemaksu n ö tagasi. Müüja deklareeris esmalt kinnisvara müügi kui maksuvaba tulu. Kui maksuamet hakkas asja uurima, nõustus müüja vabatahtliku maksustamisega ja vormistas KMD ringi, deklareeris müügihinnana 37 500 eurot ja pöördmaksustas kinnisasja käibemaksu 7500 eurot. Minu klient maksis müüjale 45 000 eurot. Kas praegusel juhul saaks tõlgendada nii, et klient oleks pidanud maksma 37 500 eurot ja ta peaks müüjalt saama tagasi 7500 eurot?
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Ostetud kinnisvara võib varjata puudusi
Kinnisvara ost on läbi aegade olnud üks kindlamaid investeeringuid. Korter ostetakse enamasti selleks, et üüritulu teenida, kuid sinna võib endale rajada ka mugava kontori. Mõnikord võib ostjat oodata ebameeldiv üllatus, kui selgub, et korteris on puudusi, millega ta korterit ostes ei osanud arvestada. Kuidas sellist olukorda vältida ning mida puuduste ilmnemisel ette võtta?
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Kas enampakkumisel kinnisvara ostes saab üürnikust vabaneda?
Kui mõtled kohtutäituri korraldatud enampakkumisel soodsa korteri, maja või äripinna osta, siis pead arvestama, et lisaks võlgnikule, kelle vara müüakse, on tihti reaalselt ostetaval pinnal ka üürnikud.
Kas ja milline eelleping sõlmida kinnisvara ostmisel?
Sageli sõlmitakse enne kinnisvaraga seotud tehingut eelleping, mis kindlustab justkui tulevase ostu-müügi. Seda, kas ja millisel juhul on see vajalik ning milline eelleping on üldse seadusega kehtiv, selgitab SEB Foorum.
