Eesti Ametiühingute Keskliit: palgavaesusest päästab kollektiivleping
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel leiab, et selleks, et päästa inimesed palgavaesusest, vähendada palgalõhesid ja liikuda õiglasema ja rahulolevama ühiskonna poole, on vaja märgatavalt tõsta ametiühingute ja tööandjate vahel sõlmitud kollektiivlepingute hulka.
Kollektiivlepingu asjaolud
Puhkusepäevad ja kollektiivleping
Töötan lasteaias abiõpetajana. Minu põhipuhkus on 28 kalendripäeva. Kollektiivlepingu järgi on mul saada veel 7 kalendripäeva ja oma puudest lähtuvalt saan ma veel 7 kalendripäeva puhkust, mida hüvitab sotsiaalkindlustusamet. Nüüd ütleb tööandja, et ta ei võimalda mulle puhkusepäevi kollektiivlepingu järgi, sest saan niikuinii 7 lisapuhkepäeva puude tõttu. Kas ta võib nii teha?
Mõne päeva pärast jõustuvad kollektiivlepingute laiendamise kriteeriumid
Alates 22. novembrist 2021 jõustuvad kollektiivlepingu seaduse muudatused, mille kohaselt võib kollektiivlepinguga laiendada palga-, töö- ja puhkeaja tingimusi kogu sektorile vaid juhul, kui selles on kokku leppinud tööandjad, kes pakuvad tööd vähemalt 40% vastava tegevusala töötajatele ja ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, kelle liikmed moodustavad 15 % tegevusala töötajatest või kellel on vähemalt 500 liiget.
Tervisevaldkonna kollektiivleping tagab tunnitasude alammäära tõusu
Eile sõlmisid tervishoiuvaldkonna töötajate ja tööandjate liidud riikliku lepitaja ettepanekul üleriigilise kollektiivlepingu aastateks 2021–2022, mille järgi tõusevad tunnitasude alammäärad sel ja järgmisel aastal samaväärselt Eesti keskmise palga prognoositava tõusuga.