Majanduse kasv on jäänud oodatust aeglasemaks
Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide hinnangul oli Eesti majandusolukord detsembris enam-vähem sama kui varasematel vaatlustel, kuid kasv on aeglasem kui aasta alguses oodati.
Tarbijate kindlustunne novembris pisut vähenes
Konjunktuuriinstituudi andmeil vähenes tarbijate kindlustunne novembris 1 punkti võrra ja indikaatori näit oli -4 punkti, mullu novembris oli see -7 punkti.
Eesti majandususaldus oktoobris kasvas
Eesti majandususaldusindeks oli oktoobris 104 punkti ja see on 1,9 punkti parem kui septembris.
Uuring: 85% Eesti elanikest pooldab piirangutega alkoholipoliitikat
85 protsenti Eesti elanikest pooldab piirangutega alkoholipoliitikat, selgub konjunktuurinstituudi uuringutest alkoholi tarbimise ja -turu ning elanike hinnangute kohta alkoholipoliitika kohta.
Riik kaotas ümbrikupalkade tõttu mullu 157,5 miljonit eurot
Eesti riigil jäi möödunud aastal ümbrikupalkade maksmisest tulenenud maksukaotuste tõttu saamata 157,5 miljonit eurot tulu, mida on 41% rohkem kui 2014. aastal, selgub konjunktuuriinstituudi uuringust.
Riigil jäi mullu saamata 99,44 miljonit eurot sotsiaalmaksu ja 58,10 miljonit eurot eraisiku tulumaksu. Konjunktuuriinstituudi sõnul kujunesid maksukaotused oluliselt suuremaks, sest ümbrikupalga osakaal suurenes töötasus. Samuti mõjutasid seda netopalkade kõrgem tase ja koos üldise tööhõive suurenemisega kaasnenud varjatud töötasu saanud töötajate lisandumine.
Kõige rohkem õigustasid illegaalse töötasu pooldajad ümbrikupalga maksmist sellega, et Eestis on liiga kõrge maksukoormus. Töötajate liiga suurt maksukoormust tõi põhjenduseks 70% ja ettevõtete kõrgeid makse 67% ümbrikupalga pooldajatest, selgub uuringust.
Enim kasvas aastaga nende ümbrikupalga pooldajate osakaal, kes toetasid varjatud töötasu seetõttu, et pidasid seda vajalikuks ettevõtte ellujäämiseks. Kõige rohkem vähenes aga nende ümbrikupalga toetajate osakaal, kes õigustasid varjatud töötasu maksmist töötajatele langeva liiga suure maksukoormusega.
Nagu eelmistel aastatel, maksti ka mullu illegaalset töötasu kõige rohkem ehituses, kus sai ümbrikupalka 33% kõigist illegaalse töötasu saajatest.
Kõige rohkem suurenes aga aastaga põllumajandusettevõtetest ebaseaduslikku töötasu saanud töötajate osakaal, mis on seletatav põllumajandusettevõtete raske majandusliku olukorraga. Kui 2014. aastal moodustasid põllumajandusest ümbrikupalka saanud töötajad vaid 3% kõigist illegaalse töötasu saajatest, siis mullu tõusis see 20%-ni.
Uuringu tegemiseks viis konjunktuuriinstituut majandus‐ ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel 2015. aasta detsembris läbi elanike küsitluse, analüüs tugineb 909 saadud vastusel.
