Selle põhjuseks on nii maailmamajanduse prognoositust aeglasem kasv kui ka jätkuvad geopoliitilised probleemid, mis on vähendanud Eesti kaubanduspartnerite nõudlust. Positiivne on see, et edukalt on arenenud eratarbimine, inflatsioon on püsinud madal, tööturul osalemine aktiviseerunud, palgad jõudsasti tõusnud ja nii edasi, seisab neljanda kvartali konjunktuuris.
EKI eksperdid hindasid detsembris Eesti majanduse hetkeolukorda 5,2 punktiga, mis on 0,2 punkti parem kui eelmisel vaatlusel septembris. 11% ekspertidest hindas olukorda heaks, 84% rahuldavaks ning 5% halvaks.
Maailma majanduskliimaindeks oli ekspertide hinnangul oktoobris 90,5 punkti, mis on 4,5 punkti enam kui juulis ja sama kui aprillis. Maailmamajanduse kasv on prognoositust aeglasem ning jätkuvad ka geopoliitilised probleemid, mis on vähendanud kaubanduspartnerite nõudlust.
Investeeringute olukorda hindasid eksperdid detsembris taas kolmandat aastat järjest ebarahuldavaks, kuid hinnang tõusis septembri 2,7 punktilt 3 punktile. Investeeringute kehva olukorra põhjuseks on välisnõudluse paigalseis ja üldine ebakindlus tuleviku suhtes.
Eratarbimise olukorda pidasid eksperdid detsembris heaks, kui 82% neist andis hinnangu hea ning 18% rahuldava hinnangu, hinnates seda kokku 8,2 punktiga. Eratarbimise head olukorda on võimaldanud kiire palgakasv ja madal inflatsioon, kuid palkade jõuline kasv on toimunud suuresti mitte tootlikkuse kasvu, vaid ettevõtete kasumi arvelt, mistõttu ei peeta seda jätkusuutlikuks.
Eesti praeguse olukorra võrdlus aastatagusega näitab, et olukord on veidi paranenud, kuid ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet üldistav majandususaldusindeks oli novembris 102,6, mis on septembriga võrreldes 0,3 punkti halvem.
EKI ekspertide paneeli ootused Eesti majanduse üldolukorra kohta kuue kuu pärast on samuti suhteliselt optimistlikud – 5,8 punkti.
