Tarbijate kindlustunnet mõjutavad jätkuvalt kõrge inflatsioonitase, suurenenud laenuintressid, eesootavad maksutõusud ning Venemaa sõjategevuse jätkumine Ukrainas ja selle mõjud.
Juunis hindas 54 protsenti peredest, et nende pere majanduslik olukord on muutunud viimase 12 kuu jooksul halvemaks, 31 protsenti peredest tõdes, et nende majanduslik olukord on sama kui oli 12 kuud tagasi ja 14 protsenti peredest märkis olukorra paranemist. Võrreldes eelmise aasta juunikuuga ei ole hinnangud muutunud. Vastanute hinnangutes pole muutust ka võrreldes selle aasta märtsi ja maikuuga.
Ootused oma pere majandusolukorra suhtes 12 kuu pärast olid juunis paremad kui aasta tagasi ja paremad kui tänavu maikuus, kuid halvemad pikaajalisest keskmisest ja tulevikuprognoos on valdavalt pessimistlik. 44 protsenti vastanutest prognoosis järgmise 12 kuu jooksul perekonna majandusliku olukorra halvenemist, 31 protsenti olukorra samaks jäämist ja 12 protsenti paranemist.
Elanike ootused riigi majandusarengule on aastases võrdluses muutunud küll vähem pessimistlikeks, kuid veebruarist märtsini väljendunud optimismi puhang on aprillist alates taas kahanenud. 70 protsenti vastanutest prognoosis juunis riigi majandusolukorra halvenemist järgmise aasta jooksul, 13 protsenti sama olukorra püsimist ja 8 protsenti olukorra paranemist.
Inimeste ootused riigi majandusarengule olid viimast aastat vaadeldes kõige positiivsemad riigikogu valimistele eelnenud kuul ja valimiste kuul ehk selle aasta veebruaris-märtsis. Valimiste järgselt on elanike pessimism taas suurenenud ning seda eesootavate maksutõusude, kõrge inflatsioonitaseme püsimise ja Ukrainas peetava sõja mõjude tõttu.
99 protsendi vastanute hinnangul on hinnad viimase 12 kuu jooksul tõusnud, sealhulgas 77 protsendi hinnangul oluliselt. Hinnad on viimase aasta jooksul tõusnud keskmiselt 16 protsenti. Inflatsiooniootused püsivad kõrged, 87 protsenti vastanutest prognoosib hinnatõusu jätkumist järgneva 12 kuu jooksul, kuid kasvutempo aeglustub ja hinnad tõusevad järgneva 12 kuu jooksul veel keskmiselt 10 protsenti.
Perede praegune rahanduslik olukord ei ole võrreldes aastatagusega paranenud ning säästa suutvate perede osakaal on veidi vähenenud. Juunis säästis 45 protsenti peredest, 33 protsenti tuli ots-otsaga välja, 15 protsenti kulutas varasemaid sääste ja 4 protsenti elas võlgu.
