Õigus
Teisipäev, 04 Juuni 2019 11:18

Õiguslik audit on määrava tähtsusega

Lepingueelsete läbirääkimiste käigus tunneb end kindlamalt pool, kellel on müügiobjekti kohta rohkem teadmisi – see annab oskuse suunata lepingutingimusi vastavalt enda soovile.

Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ei toeta Euroopa Liidu uut tarbijakaitse direktiivi eelnõu, sest sellega suurendatakse ettevõtjate kohustusi, kui nad müüvad kaupu tarbijatele. Küsitav on ka muudatuste positiivne mõju tarbijatele, sest ettevõtete kohustuse suurenemisega kaasneks ilmselt toodete hinnatõus.

Advokaadibüroo GLIMSTEDT juhtivpartneri Marko Tiimani  sõnul ei saa ekstreemse sisuga teenuste pakkuja enda vastutust seaduse järgi välistada ka juhul, kui tarbijaga on sõlmitud kirjalik leping, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks. Seesuguse teenuse alla võib Tiimani sõnul liigituda nii mänguväljak, seikluspark kui ka langevarjuhüpped.

Tiimani sõnul tuleb teema teravamalt nii tarbijate kui ka teenusepakkujate jaoks päevakorda just soojemate ilmade tulekuga, kui inimesed veedavad rohkem aega õues ning armastavad külastada erinevaid atraktsioone. „Soovitan tarbijatel kindlasti enne lepingu sõlmimist tutvuda täpse lepingu
sisuga, võimalusel süveneda rahulikult juba kodus, mitte vahetult enne teenuse tarbimist,“ rääkis Tiiman.

„Teenusepakkujatel on seevastu oluline teadvustada teenuse pakkumisega kaasnevat kohustust ja vastutust – kohtupraktika näitab, et kõik, kes pakuvad veidi ohtlikumat teenust, peavad alati arvestama, et teenuse pakkumise käigus tarbijale tekkivate vigastuste korral ei saa nad endale langevat vastutust välistada,“ lisas Tiiman.

Riigikohtu selline lähenemine on Tiimani sõnul igati mõistetav, kuna on ajendatud soovist panna ohtlikumate teenuste pakkujatele suurem vastutus ning nõuda neilt rangemat hoolsuskohustuse täitmist oma teenuse pakkumisel. Kohustus ja vastutus ei ole teenusepakkujal vaid tarbija ees, sama moodi on
tal kohustus ka tööandjana tagada oma töötajate turvalisus. Arusaadavalt on Riigikohtu lähenemine selliste juhtumite korral nõrgema poole ehk antud
juhul töötaja või tarbija kaitsele orienteeritud. 

Sealjuures ei tohi Tiimani sõnul unustada, et ka ekstreemse sisuga teenuse tarbijal ja seda teenust pakkuva ettevõtte töötajal peab säilima vastutus ja kohustus mõistlikult juhiste järgi käituda, et tagada teenuse ohutus. „Riigikohtu praktika ei tohi luua olukorda, kus tööandjad ja teenuse pakkujad ei saa ennast kaitsta inimeste hooletuse või juhendite eriamise eest, isegi kui nad omaltpoolt on teinud kõik, et sellist tagajärge ära hoida,“ lisas Tiiman.

Kehtiv seadus näeb ette võimaluse nõuda võlgu jäänud isikult sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, ilma kulude kandmist eraldi tõendamata.

Võlaõigusseaduse kohaselt peab müügilepingu esemeks olev asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse, pakendi ning asja juurde kuuluvate dokumentide osas.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255