Euroopa Liit plaanib uue tarbijakaitse direktiivi eelnõuga kõrvaldada peamised lepinguõigusega seotud tõkked, mis takistavad piiriülest kaubandust. Tegelikkuses tähendab see aga ka seda, et eelnõuga plaanitakse suurendada ettevõtjate kohustusi tarbijalemüügil. Kaubanduskoda koostas muudatuste osas oma liikmetelt arvamuse saamiseks küsimustiku, mille põhjal saatis koda ka arvamuse justiitsministeeriumile.
Ettevõtte tõendamisaja pikenemine
Hetkel kehtib võlaõigusseaduses põhimõte, et tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Uus eelnõu näeb aga ette, et antud aega pikendatakse kahe aastani ning vea põhjuste tõendamiskoormus on kaks aastat ettevõttel.
Kaubanduskoja liikmed sellist muudatust ei toeta, sest nende hinnangul on kaks aastat liiga pikk aeg. Liikmed tõid arvamustes esile, et kaks aastat võib olla õigustatud teatud kaubaliikide puhul, kuid esmatarbekaubad ja ka näiteks autode liikuvosad ei ole tooted, mis kahe aastaga ei kulu. Ettevõtjad ütlesid ka seda, et väga raske on tõendada, kas pärast kaheaastast kasutamist on tootele viga tekkinud kasutamisest või oli toode tõesti defektne. Kauplejate hinnangul tõstavad kulutused, mida tuleb sellise muudatuse järel hakata tegema tõendamisele, toodete vahetamisele, parandamisele ning raha tagastamisele, suure tõenäosusega märgatavalt toodete hindu.
Puudusest teavitamine pärast puuduse avastamist
Teise olulise muudatusena on eelnõusse kavandatud, et tarbijalt ei tohi nõuda kauba mittevastavusest teavitamist teatud tähtaja jooksul. Praegu on võlaõigusseaduses sätestatud, et tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Kaubanduskoda on sellise muudatuse vastu, sest eelnõu tekitab olukorra, kus tarbija võib katkist toodet edasi kasutada ja tekitada sellele pöördumatud kahjustused, mida hiljem ei ole enam võimalik parandada. Lisaks ei pruugi hiljem olla võimalik tuvastada, millest algne puudus tekkis. Lisaks tõid kauplejad esile, et juhul kui tarbijad teavitavad kauplejat kohe, võib kehtida veel garantii, mis annab tarbijale lisaõigused ning paneb tootjale kohustuse toode koheselt asendada.
Koja hinnangul sätestab eenõu kauplejatele veel väga palju ebaselgeid kohustusi, millest saab lugeda pikemalt kaubanduskoja veebruarikuu ajakirjast Teataja. Kui muudatused jõustuvad praegusel kujul, suureneb kindlasti vaidluste arv kauplejate ja tarbjate vahel. Lisaks võivad muudatused suurendada ka toodete hindu, sest millegi arvelt tuleb leida raha kõigi vaidluste pidamiseks ning toodete parandamiseks, asendamiseks ning raha tagastamiseks.
Hetkel on tegemist direktiivi eelnõuga ning veel ei ole teada, kas ja millisel kujul direktiiv jõustub. Lisaks jääb pärast direktiivi jõustumist Eestile aeg, et muudatused ka meie õigusaktidesse üle võtta. Seega võib muudatuste jõustumisega Eestis minna veel mitu aastat.
