Kiirhinnangu¹ põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta novembris 53 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 97 miljonit eurot ehk 12 miljoni euro võrra suurem kui aasta tagasi. Kaubaeksport kasvas 8% ja -import 10%, mistõttu suurenes kaupade konto puudujääk aasta võrdluses 20 miljoni euro võrra ja oli 55 miljonit eurot. Teenuste konto ülejääk suurenes aastaga 33 miljoni euro võrra ja ulatus 152 miljoni euroni. Teenuste eksport kasvas 12% ja import 7%. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku jäi aastataguse ajaga samale tasemele ning oli 44 miljonit eurot.

• Jooksevkonto saldo on viimasel ajal olnud positiivsem, kui üldine majanduspilt lubaks eeldada
• Sisenõudluse struktuur on märkimisväärselt muutunud
• Investeeringute madal tase on vähendanud Eesti impordivajadust

Eesti jooksevkonto on viimasel kolmel aastal olnud ülejäägis. 2016. aastal oli ülejääk ligikaudu 2% SKP-st, millega Eesti asub teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes keskmiste seas. Arvestades aga, et 2007. aastal oli puudujääk 15% SKP-st, on Eesti üks riike, kelle jooksevkonto saldo on kõige enam paranenud. Jooksevkonto ülejääk iseloomustab  majandust, mis annab välismaailmale rohkem laenu, kui sealt ise vastu saab. Seega on Eesti olnud viimastel aastatel muu maailma suhtes netolaenuandja.

See ei lähe aga hästi kokku Eesti üldise majanduspildiga. Potentsiaali lähedal olev või seda lausa ületav majanduskasv Eestis lubaks eeldada tavapärasest suuremat impordivajadust, mis peaks omakorda viima jooksevkonto saldo puudujääki. Üks tegur, mis seda vastuolu selgitab, on sisenõudluses viimastel aastatel toimunud struktuurimuutused.

Sisenõudluse komponendid (nt tarbimine ja investeeringud) mõjutavad jooksevkonto üle- või puudujääki impordivajaduse kaudu, mida mõne toote või teenuse tarbimine või investeering majanduses tekitab. Kui komponentide vahekord sisenõudluses muutub, siis muutub ka üldine nõudlus sisseveetavate toodete ja teenuste järele, sest komponentide importsisendi vajadus on erinev.

Kõige suuremat vajadust sisseveetavate toodete järele tekitavad investeeringud (ehk kapitali kogumahutus põhivarasse). Viimaste aastate jooksul on aga just investeeringute osakaal sisenõudluse struktuuris kõige järsemalt vähenenud. Seevastu on suurenenud valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste osatähtsus, mille puhul on impordi roll hoopis väiksem. Veidi on suurenenud ka kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide roll, kuid nende tekitatud nõudluse maht on nii väike, et see ei mõjuta suuremat pilti.

Lisaks on struktuurimuutused toimunud ka investeeringute rühma sees. Märgatavalt on vähenenud investeeringud masinatesse ja seadmetesse (sh transpordivahendid), mida üldjuhul Eestisse imporditakse. Selle asemel on suurenenud näiteks investeeringud intellektuaalomandiõigustesse ja veidi ka ehitusinvesteeringud, mis impordimahtu nii palju ei mõjuta.

Investeeringute väiksem osatähtsus sisenõudluses on mõjutanud jooksevkontot positiivselt, st ülejääki suurendanud või puudujääki vähendanud. Näiteks 2016. aastal oli nimetatud struktuurimuutuse tõttu (ceteris paribus) jooksevkonto ülejääk 2,8 protsendipunkti SKP-st suurem, kui see oleks olnud 2013. aasta sisenõudluse struktuuri korral. Samas on valitsemissektori ja eratarbimiskulutuste osatähtsuse suurenemisest tekkiv impordi lisanõudlus ülejäägi kasvu veidi tagasi hoidnud. Kokku on viimase kolme aasta jooksul sisenõudluse struktuuris toimunud muutused suurendanud jooksevkonto ülejääki ligikaudu 2 protsendipunkti võrra SKP-st. Sellel aastal on investeeringud hoogsamalt kasvama hakanud ning ülejääki suurendav mõju jooksevkontole on esimese poolaasta andmete põhjal väiksem kui varasematel aastatel.

Kiirhinnangu¹ põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta juunis 67 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 104 miljonit eurot, mida oli 11 miljoni euro võrra rohkem kui aasta tagasi. Suurenes nii kaupade kui ka teenuste maht. Kaubaeksport kasvas 8% ja ‑import 6% – tänu sellele vähenes kaupade konto puudujääk aasta võrdluses 8 miljoni euro võrra ja oli 81 miljonit eurot. Teenuste eksport kasvas 5% ja import 6%; teenuste konto ülejääk suurenes 4 miljoni euro võrra ja ulatus 185 miljoni euroni. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ning teisese tulu netoväljavool kokku suurenes 16 miljoni euro võrra ja oli 37 miljonit eurot.

Kiirhinnangu¹ põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta mais 42 miljoni euroga plussis.  Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 76 miljonit eurot, mida oli 7 miljoni euro võrra rohkem kui aasta tagasi. Kaubaeksport kasvas 12% ja import 10%, mistõttu kaupade konto puudujääk vähenes aasta võrdluses 13 miljoni euro võrra ja ulatus 85 miljoni euroni. Teenuste konto ülejääk oli 161 miljonit eurot, 5 miljoni euro võrra väiksem kui aasta varem. Teenuste eksport kasvas 5%, import 10%. Esmase ja teisese tulu konto netoväljavool kokku suurenes 14 miljoni euro võrra ja oli 34 miljonit eurot.