Majandus ja äri

Riigikogu kiitis eilsel istungil heaks 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu. Eelnõu poolt hääletas 55 riigikogu liiget, vastu hääletas 10 saadikut, erapooletuid ei olnud.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit pöördusid Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole seoses välismaalaste seaduse muutmise eelnõuga, mis tõkestab välismaalaste Eestis töötamise reeglite kuritarvitamist. Ettevõtlusorganisatsioonid toetavad eelnõu eesmärki ja tunnustavad erinevaid ministeeriume seniste ettepanekute arvestamise eest. Kuid siiski on ettevõtjate jaoks eelnõus mitmeid probleemkohti, millele on pöördumises juhitud tähelepanu.

Tänasel riigikogu hääletusel selgub, kas riigikogu kiidab uuesti heaks pensionireformi seaduse või mitte, kirjutab Postimees.  Tegemist on seadusega, mille president Kersti Kaljulaid jättis veebruari alguses välja kuulutamata ning mis on nüüd taas riigikogu saalis. Eelnõu uuesti arutamiseks ja hääletamiseks on vaid üks istung. Jaanuari lõpus toetas valitsuse algatatud kohustusliku kogumispensioni reformi 56 riigikogu liiget, vastu oli 45. Ei maksa unustada sedagi, et tegemist oli valitsuse usaldushääletusega.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab tänasel avalikul istungil, kuidas on korraldatud avalikus sektoris investeeringute kavandamine ja juhtimine - riigikontrolli vastav audit tõi selles valdkonnas välja rea puudusi. Komisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul on investeeringute planeerimine ja juhtimine silmapaistvalt nõrk. "Investeeringute otsustamisel ei näi valitsus lähtuvat nende tasuvusest ega põhjenda neid sellega," ütles Ligi. "Valdkonna eest vastutaval Rahandusministeeriumil pole ülevaadet projektide kulgemise ja kallinemise kohta, ajaline vaade on neile lühike ning jätkusuutlikkusele tähelepanu ei pöörata."
Riigikontrolör Janar Holm märgib oma värskes blogipostituses, et kaotsi on läinud nii riigieelarve arusaadavus kui ka riigikogu otsustusõigus riigieelarve üle. Holmi sõnul on iga-aastastes riigieelarve seadustes olev info praeguseks viidud üldistusastmele, kus riigielu valdkondade rahastamise kohta ei ole võimalik teha ühtegi kindlat järeldust. Näiteks saab 2020. aasta riigieelarve seadusest teada, et justiitsministeeriumile on kuludeks eraldatud 169,4 miljonit eurot, käibemaksukuluks kaheksa miljonit, investeeringuteks 295 000 eurot ning finantseerimistehinguteks 3000 eurot. Ühtlasi selgub riigieelarvest, et justiitsministeeriumil on üks tulemusvaldkond nimetusega „õiguskord“, mille all on omakorda programm nimetusega „õiguskord“.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255