Riigikogu võttis vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, valitsuse ja Raimond Kaljulaidi algatatud karistusseadustiku, perekonnaseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse, mille kohaselt tõuseb seksuaalse enesemääramise vanusepiir seniselt 14 aastalt 16 aastale. Muudatuse peamine eesmärk on kaitsta alaealisi täiskasvanute seksuaalse väärkohtlemise eest.
Seaduse järgi pole täisealisel lubatud vahekorda astuda noorema kui 16-aastasega. Rikkumise eest näeb seadus ette kuni viieaastase vangistuse. Alla 14-aastase lapsega vahekorda astumise eest saab seaduse järgi karistada kuni kaheksa-aastase vangistusega. Seaduses on erand lähedase vanusega noorte jaoks: lubatud on noorte omavahelised konsensuslikud seksuaalsuhted, kui täisealise ja 14–16-aastase vanusevahe ei ole suurem kui viis aastat.
Samuti tõstetakse seadusega sanktsioonimääri alaealiselt seksi ostmise eest. Kui täisealine astub alla 18-aastasega suguühtesse või paneb toime muu sugulise iseloomuga teo rahalise tasu või mis tahes muu hüve eest, näeb seadus ette kuni viieaastase ning alla 14-aastase kannatanu puhul kuni kaheksa-aastase vangistuse.
Peale selle tunnistatakse seadusega kehtetuks alaealiste erandlik abiellumisiga. Kehtiva perekonnaseaduse järgi saab vähemalt 15-aastane abielluda, kui kohus on laiendanud alaealise teovõimet abielu sõlmimiseks. Edaspidi saavad abielluda vaid täisealised inimesed.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse, millega ajakohastatakse lennuohutuse tagamiseks riigisisest tsiviillennunduse regulatsiooni, arvestades muudatusi Euroopa Liidu õiguses. Lennundusseaduses täpsustatakse nii maapealse teeninduse, lennutegevuse, sealhulgas mehitamata lennunduse, samuti lennuohutuse, lennundusjulgestuse, raadioside ja selle keele ning lennundusspetsialistide kvalifikatsiooni sätteid.
Seadusega võetakse täielikult üle direktiiv, mis puudutab juurdepääsu maapealse teeninduse teenuste osutamise turule EL-i lennujaamades. Muudatused on vajalikud, et valmistada ette pagasi- ja perroonikäitluse turu avamist Tallinna lennujaamas.
Samuti täiendatakse seadust peatükiga, mis reguleerib mehitamata õhusõidukite süsteemi käitamist, arvestades 2019. aastal jõustunud Euroopa Komisjoni rakendusmäärust. Määrusega on kehtestatud mehitamata õhusõidukite süsteemide märgistamise, identifitseerimise ja käitamise normid ja menetlused, sealhulgas mehitamata õhusõidukite süsteemide ja nende käitajate registreerimisnõuded, millest lähtudes viiakse riigisisene regulatsioon EL-i nõuetega vastavusse.
Seadus lihtsustab ka ELi uusi taustakontrolli nõudeid arvestades lennunduse taustakontrolli regulatsiooni.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse, millega viiakse riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega, et parandada tagasisaatmispoliitika tõhusust. See võimaldab liikmesriikidel senisest paremini jälgida tagasisaatmisotsuste täitmist ja kiirendada tagasisaatmismenetluse läbiviimist.
2018. aastal vastu võetud määrused käsitlevad Schengeni infosüsteemi kasutamist ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ning Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas. Määruste kohaselt peavad liikmesriigid sisestama SISi hoiatusteate iga kord, kui seadusliku aluseta riigis viibivale kolmanda riigi kodanikule on tehtud tagasisaatmisotsus või tema suhtes on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu.
SIS-i kaudu saavad liikmesriikide pädevad piiri- ja immigratsiooniasutused kontrollida, kas Schengeni alale sisenevad või siin viibivad kolmanda riigi kodanikud täidavad Schengeni piirieeskirjades sätestatud sisenemise ja viibimise nõudeid. Kui kolmanda riigi kodaniku suhtes on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu, on see aluseks teda riiki mitte lubada või tunnistada tema viibimis- või elamisluba kehtetuks ja ta riigist välja saata.
Muudatustega viiakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus, politsei ja piirivalve seadus ning riigipiiri seadus määruste nõuetega kooskõlla. Lisaks tehakse seadusega muudatused, mis on tingitud Eestile 2018. aastal tagasisaatmisvaldkonna Schengeni hindamistel tehtud märkustest. Need puudutavad eeskätt seadusliku aluseta riigis viibiva välismaalase lühiajalist kinnipidamist ning tagasi- või väljasaatmise eest vastutava riigi määramist.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse, millega muudetakse konkursside regulatsioon ametiasutustele vähem bürokraatlikuks ja ametnikele lihtsamaks. Seadus võimaldab ajutiselt äraoleva ametniku asendajal jätkata ametikohal ilma konkurssi läbimata, kui asendatav ei naase. Samuti muutub paindlikumaks ja vähem bürokraatlikuks värbamine ametikohale, millega oluliselt sarnasele ametikohale on konkurss alles toimunud ning kus osalesid tugevad kandidaadid, kellele võib teha 150 kalendripäeva jooksul alates konkursi väljakuulutamisest ettepaneku asuda ametikohale ilma konkursita.
Lisaks konkursside regulatsioonile muudetakse seadusega paindlikumaks ajutise üleviimise regulatsiooni, nähes ette võimaluse ametniku osaliseks tähtajaliseks üleviimiseks. Kehtiv seadus seda ei võimalda, sest ametniku tähtajalisel üleviimisel peatub ametniku avaliku võimu teostamise õigus ametikohal, millelt ametnik üle viidi.
Töötuskindlustuse seaduse muudatuse kohaselt võrdsustatakse ametnike ja töötajate õigused olukorras, kus ametnik on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ning ta soovib saada töötuskindlustuse hüvitist. Kehtiva korra kohaselt ei ole ametnikel õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral töötuskindlustushüvitisele õigust.
Veel näevad muudatused ette, et kui ametnik hukkub või sureb teenistusülesannete täitmise ajal välisriigis, korraldab Välisministeerium riigi kulul põrmu toomise Eestisse, kui sellise kulutuse hüvitamine ei ole kindlustuslepingus ette nähtud.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega ühtlustatakse jaeinvestoritele suunatud eurofondide ning riskikapitali- ja kinnisvarafondide (alternatiivfondide) piiriülese pakkumise reegleid ning võetakse selleks üle EL-i vastavad direktiivid.
Muudatusega lisandub investeerimisfondi eelturustamise võimalus, millega antakse fondivalitsejatele võimalus nii-öelda kompida investorite huvi fondi investeerimise vastu, ilma et fondivalitseja peaks tegema siduva pakkumise. Fondi piiriülesel pakkumisel ei pea fondivalitseja omama teises riigis enam püsivat asu- või tegevuskohta, näiteks esinduskontorit, või määrama kohapeal olevat esindajat. Suhtlus investorite ja fondide vahel toimub elektrooniliselt. Seadusega sätestatakse ka tingimused fondi piiriülese pakkumise lõpetamiseks, samuti nimekiri teabest, mis tuleb jaeinvestorile edastada.
Samuti muudetakse väiksemahuliste fondide valitsejate registreerimise tingimusi. Väikefondi puhul jääb fondi varade maht alla 100 miljoni euro ning nende üle Finantsinspektsioon üldjuhul järelevalvet ei tee, vaid registreerib üksnes nende tegevuse. Muudatuste kohaselt võib inspektsioon keelduda väikefondi valitseja registrisse kandmisest, kui fondivalitseja asukoht ja tegevuskoht ei ole Eestis või fondivalitseja ei valitse reaalselt ühtegi fondi, samuti kui inspektsioonile esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või eksitavad. Ka laiendatakse inspektsiooni õigust fondivalitseja registrist kustutada.
Pensionifondidel võimaldavad muudatused investeerida väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore või mille hind sõltub toormest. Ka suurendatakse võimalust investeerida väärismetallidesse. Kui praegu võib väärismetallidesse investeerida kuni viis protsenti pensionifondi varadest, siis edaspidi on see piir kuni 25 protsenti fondi vara väärtusest.
Muudatuste kohaselt peavad eurofondi fondivalitsejad oma tegevuses, näiteks riskijuhtimises, arvesse võtma jätkusuutlikkusriske ehk sotsiaalseid, üldjuhtimisega seotud ja keskkonnaalaseid tingimusi, mis võivad negatiivselt mõjutada investeeringute väärtust. Muudatustega täpsustatakse investeerimisteenuste osutajate ehk pankade, investeerimisühingute ja fondivalitsejate investeerimistoodete väljatöötamise ja kujundamise nõudeid. Investeerimisteenuste osutajad peavad edaspidi määratlema, millistele kliendiliikide jätkusuutlikkuse eesmärkidega konkreetne väärtpaber sobib.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse. Seadusega ratifitseeritakse Eesti ja Austria vaheline investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamine, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine. Vastavale kokkuleppele kirjutasid riigid Viinis alla mullu 13. detsembril.
Kokkulepe jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui pooled on üksteist riigisiseste jõustumistoimingute lõpetamisest teavitanud. Välisministeerium edastab jõustumisnoodi Austriale pärast ratifitseerimisseaduse jõustumist.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse. Teise lugemise eel viidi eelnõusse muudatus, mille kohaselt makstakse lastele ja pensionäridele novembris ühekordset 50-eurost toetust. Toetus on mõeldud leevendama esmavajaduste rahuldamiseks vajalike kaupade ja teenuste kiirest hinnatõusust tulenevaid toimetulekuraskusi.
Samuti lisandub muudatusega võimalus võtta toimetulekutoetuse määramisel kuni kuuel kuul aastas arvesse eluaseme soetamisega seotud laenu tagasimakseid. Seega saab toetada eluaseme soetamiseks laenu võtnud peresid sarnaselt peredele, kes eluaset üürivad.
Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrit täiendatakse andmetega rahvusvahelist kaitset taotleva ja kaitse saanud inimese abivajaduse hindamiseks ja talle abi pakkumiseks. Samuti lisatakse registrisse rahvusvahelise kaitse saanud inimese või perekonna eest ühekordse üürilepingu sõlmimisega seotud kulu ja tõlketeenuse kulu katmise andmed. Muudatuse eesmärk on paremini planeerida ja korraldada Ukrainast Eestisse saabunud sõjapõgenikele vajalikke sotsiaalteenuseid ja neile toetuste maksmist.
Muudatus puudutab ka üksi elavaid pensionäre, kes on võtnud või kaaluvad võtta oma koju üüriliseks või allüüriliseks Ukraina sõjapõgenikke. Kui praegu võib pensionär üürilist võttes kaotada üksi elava pensionäri staatuse ja sellega koos üksi elava pensionäri toetuse, siis muudatuse kohaselt jääks talle alles nii staatus kui ka toetus.
Kohalikele omavalitsustele näevad muudatused 2022. aastaks ette toimetulekutoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulude hüvitamise erisuse, mille järgi kaetakse omavalitsuste kulud tavapärasest kiiremini. Erisus on seotud toimetulekutoetuse taotlemise prognoositava kasvuga, mis tuleneb peamiselt sellest, et suur osa ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikest võib vajada vähemalt ühe korra abi majanduslikuks toimetulekuks.
Lisaks loovad muudatused seadusliku aluse hädaolukorraga seonduvate meetmete kasutuselevõtuks või sõjas haavata saanud inimeste raviks, mille kulud kaetakse lisaeelarvest.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse, mis alandab eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära 1. juunist kuni 31. detsembrini Euroopa Liidus lubatud miinimumtasemele. Kui praegu on aktsiisimäär 1000 liitri kohta 100 eurot, siis muudatuse kohaselt alaneb see ajutiselt 21 eurole.
Algatajate sõnul on eriotstarbelise diislikütuse hulgimüügihind tõusnud eelmise aasta aprilliga võrreldes ligi 85 protsenti. Muudatusega soovitakse hinnatõusu aeglustada ning vähendada negatiivseid mõjusid põllumajandussektorile ja põlevkivikaevandustele, mille sisendkulud on rekordkõrgete kütusehindade tõttu märkimisväärselt kasvanud. Aktsiisilangetuse tulemusena väheneb eriotstarbelise diislikütuse hulgimüügihind hinnanguliselt kuni 9,48 senti liitri kohta ehk umbes seitse protsenti.
Vastavalt vedelkütuse erimärgistamise seadusele on eriotstarbelist diislikütust lubatud kasutada põllumajanduses ja tähtajaliselt ka põlevkivikaevandustes. Samuti on eriotstarbelist diislikütust lubatud kasutada kutselisel kalapüügil.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud käibemaksuseaduse muutmise seaduse, mille kohaselt alaneb ajakirjandusväljaannetele kehtiv käibemaksumäär alates 1. augustist üheksalt viiele protsendile, et toetada Venemaa poolt liberaalse demokraatia vastu suunatud infosõjas ja inforünnakute keskkonnas sõltumatu ja professionaalse Eesti kvaliteetajakirjanduse kättesaadavust.
Sarnaselt kehtivale korrale rakendub vähendatud viieprotsendiline käibemaksumäär nii füüsilistel kandjatel olevatele kui ka elektroonilistele ajakirjandusväljaannetele.
Samuti võttis riigikogu vastu valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse. Lisaeelarve näeb ette tegevused Eesti sõjalise kaitse, sisemise turvalisuse ja energiajulgeoleku tugevdamiseks. Eesti laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime suurendamiseks on lisaeelarves ette nähtud 247,6 miljonit, energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit ning Ukraina sõjapõgenike toetamiseks 242,7 miljonit eurot.
Menetluse käigus tehtud muudatuste järel on lisaeelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht kokku 878 miljonit eurot. Eelarvetasakaal algse eelnõuga võrreldes ei muutunud. Lisaeelarve mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on tänavu 626 miljonit eurot ehk 1,9 protsenti SKP-st.
