Eesti Tööandjate Keskliit saatis eile siseministeeriumile oma seisukoha kavandatavate välismaalaste seaduse ja õppelaenu muutumise seaduse kohta.

Eesti Tööandjate Keskliit on nõus, et spetsialiste koolitades tuleb silmas pidada tööturu vajadusi. Tuleb ka tõdeda, et Eestis on järjest suurenev töötajate puudus, seda enam tuleks teha selleks, et siin õppinud välismaalased, kes on juba kohaliku ühiskonnakorraldusega tuttavad, saavad anda oma panuse siinsele tööturule.

Keskliit on seisukohal, et töötamine aitab välismaalasi integreerida ühiskonda ning seega peale õpingute lõpetamist oleks neil oluliselt lihtsam leida Eestis püsivat töökohta. Seda enam, et arvestades välismaalasest töötajatele kehtestatud palgakriteeriumi, eeldavad tööandjad, et sellise palga küsijal on olemas ka töökogemus.

Töötamise võimaldamine on oluline kõigi osapoolte jaoks – nii tudengite, tööandjate, ülikoolide kui ka riigi jaoks. Eesti peaks olema huvitatud eelkõige andekatest välisüliõpilastest, kuid kõikidel õppijatel ei ole võimalik aastate kaupa elada säästudest või vanemate kulul. Tulevased tudengid teevad oma valiku Eesti ülikoolide kasuks ka selle järgi, missugused on siin stipendiumid  ja võimalused töötamiseks. Kui stipendiumi ei saada, siis on tudengil valik kas koguda raha õppimiseks või siin töötada. Enamik tudengitest peab üsna loomulikuks töötamist õppimise ajal – esiteks soovitakse rohkem kogemust ja teiseks katta oma kulud.

Töötamisele piirangute kehtestamine võib pigem tuua kaasa  mitteametliku töötamise riski suurenemise, mis omakorda kasvatab riigi administratiivset koormust. Eelnõu järjepidevust ja sisemist loogikat arvestades oleks julgeoleku riski pidanud välja tooma ka siin (nagu keskmise palga nõude kirjeldamisel), kuid kahjuks seda tehtud ei ole, mis jätab mulje põhjenduste kallutatusest ja ekspertsuse puudumisest.

Puudub analüüs ja sisuline argumentatsioon ka miinimumtundide (16 tundi nädalas) põhjuse  kehtestamiseks. Eelnõus ei ole toodud selgeid statistikale või uuringutele tuginevaid põhjendusi, miks tahetakse asuda helgete peade Eestisse õppima ja tööle asumist piirama, mõningad selgitused piirangute õigustamiseks on täielikult ebaõnnestunud.

Toonitame, et välistudengite Eestisse meelitamine on nii siinse majanduse kui haridusasutuste huvides, kes peavad muuhulgas välistudengite toel katma riiklikust alafinantseerimisest tingitud puudujääke. Eesti riik peaks otsima võimalusi, kuidas olla välistudengite ja talentide jaoks atraktiivne sihtriik, mitte välja mõtlema uusi takistusi nende siia tulemisel.

Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit

Siseministeerium on saatnud kooskõlastusele eelnõu, millega soovib jagada tuleva aasta sisserände piirarvu poolaastate vahel kaheks.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatis siseministeeriumile ettepaneku vabastada sisserände piirarvu alt välismaalased, kellele antakse elamisluba töötamiseks ja kes on omandanud Eestis kõrghariduse.

Siseministeerium plaanib ebaseadusliku võõrtööjõu kasutamist piirata sellega, et muuta ebaseadusliku võõrtööjõu kasutamise kuriteoks, suurendada trahvimäärasid, muuta võimalikuks ettevõtte juhile äri- ja ettevõtluskeelu seadmist, ettevõtte sundlikvideerimist ja riigihangetest kõrvaldamist.

Möödunud aastal väljastas politsei- ja piirivalveamet kolm suurinvestori elamisluba, mille saamiseks pidid inimesed Eestisse investeerima vähemalt miljon eurot; kõik kolm olid Venemaa kodanikud, kirjutab Eesti Päevaleht.