Siseministeeriumi kava kohaselt muudetakse ja täiendatakse õigusakte normidega, mille eesmärgiks on kehtestada tööandjatele karistusi ja meetmeid, et võidelda ebaseadusliku töötamise vastu, seisab siseministeeriumi koostatud ebaseadusliku töötamise vähendamise ettepanekutes.

Kui kehtiv õigus näeb ette tööandja väärteo- ja raskendavatel asjaoludel kriminaalkorras karistamise Eestis seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise eest, siis siseministeeriumi kava kohaselt laiendatakse tööandja vastutust ka juhul, kui ta võimaldab seaduslikult viibival välismaalasel töötada, täitmata sealjuures välismaalaste seaduses sätestatud töötamise tingimusi, sealhulgas palgakriteeriumi nõuet.

Ühe ettepaneku kohaselt antaks politsei- ja piirivalveametile (PPA) õigus taotleda kohtult juriidilise isiku sundlõpetamist, kui see on süsteemaatiliselt võimaldanud seadusliku aluseta välismaalase Eestis töötamist või maksnud talle lubatud töötasu määrast väiksemat tasu. Seejuures näeb eelnõu ette võimaluse ka rikkumise korda saatnud ettevõtte juhtide suhtes ärikeelu rakendamist.

Täiendava muudatusena näeb eelnõu ette uue kuriteokoosseisu loomist, millega muudetakse välismaalaste seadusest sätestatud töötamise tingimuste rikkumise võimaldamine kuriteoks. Kuivõrd tegemist on kuriteoga, saaks edaspidi rakendada ettevõtte juhtide suhtes ettevõtluskeeldu.

Siseministeeriumi ettepaneku kohaselt suurendataks ka juriidiliste isikute maksimaalset karistusmäära väärteo toimepanemise eest seniselt 3200 eurolt 10 000 euroni.

Samuti loodaks seadusega alus riigihankes pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamiseks juhul, kui teda on karistatud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest.

Kui kehtiva seaduse alusel on hankija õigus riigihanke alusdokumentides nõuda pakkujalt hankelepingu selle osa suuruse ja iseloomu näitamist, mille suhtes pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid koos kavandatavate alltöövõtjate nimedega. Siis kavandatud muudatus võimaldab hankemenetlusest kõrvaldada sellise pakkuja, kes on näidanud, et ta kavatseb sõlmida allhankelepinguid selliste alltöövõtjatega, kes on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise eest või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest.

Ebaseaduslikult töötanud välismaalaste arv on võrreldes 2013. aastaga tõusnud 462 protsenti: kui 2013. aastal oli rikkumisi 68, siis 2017. aasta 382. Tööandjate suhtes menetletud väärteomenetluste arv on tõusnud 115 protsenti 39 juhtumilt 2013. aastal 84 juhtumini mullu.

Enim on ebaseaduslikult töötanud välismaalasi Ukrainast, kust tulnud töötajate puhul tuvastati mullu 242 rikkumist, järgnevad Valgevene 73 ja Moldova 16 juhtumiga.