21. mail 2018 lõpetas Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) direktorite nõukogu IMF-i põhikirja IV artikli kohased konsultatsioonid [1] Eesti Vabariigiga, tutvus aruande koostajate hinnanguga ja kiitis selle hinnangu heaks ilma koosolekut kokku kutsumata.[2]

Euroopa Komisjon hoiatas 22. mail, et suurenenud struktuurse eelarvepuudujäägi tõttu ei pruugi Eesti täita oma eelarve-eesmärke; samuti märgiti, et Eestis on probleeme vaesuse ning innovatsiooniga erasektoris.

Euroala majandus, mis kasvas kuni 2017. aasta lõpuni hoogsalt, näitab nüüd esimesi nõrgenemise märke ning kasvu aeglustumist on prognoosinud ka Euroopa Keskpank, rääkis Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai Eesti Toiduainetööstuse Liidu konverentsil. Kuna ekspordi osatähtsus Eesti SKT-s on umbes 80%, siis avaldab euroala majanduse jahtumine mõju ka Eesti majandusele.

Valitsus leppis 13. aprillil kokku aastate 2019-2022 riigi eelarvestrateegia põhijoontes, mis on aluseks tulevaste aastate rahalistele plaanidele, mille käigus uusi makse ei kehtestata; järgmisel neljal aastal näeb valitsus ette valitsussektori eelarve nominaalset ülejääki ja struktuurset tasakaalu.

• Enim kasvatas jooksevkonto ülejääki teenuste ekspordi suurenemine
• Otseinvesteeringute sissevool jäi samale tasemele kui 2016. aastal
• Välise tasakaalustamatuse oht on vähenenud