Töötasu hüvitise kajastamine koos kannetega
Lugeja küsib: Kuidas on õige kajastada töötukassast eriolukorras saadavat hüvitist? Maksuamet väidab, et seda ei kajastata üldse, kuid määruse järgi (Tööhõiveprogramm §19 (1)) oleks see nagu sihtfinantseerimine, p 5 - hüvitist käsitletakse tööandja makstud töötasuna, mille töötukassa maksab töötajale tööandja nimel ja töötukassa arvel. Kuidas teie soovitate?
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Eriolukorras ellu kutsutud maksumuudatused
Seoses COVID-19 viirusest tuleneva pretsedenditu olukorraga on Eestis erakorraliselt muudetud seaduseid ja rakendatud jätkusuutliku toimetuleku eesmärgil mitmeid erimeetmeid. Muu hulgas on muudetud maksuseadusi.
Raamatupidamise Toimkonna selgitused seoses Eesti Töötukassa poolt makstava töötasu hüvitise kajastamisega
Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020.a korraldusega kehtestati eriolukord viiruse COVID-19 leviku tõkestamiseks. Eriolukorras on paljude tööandjate igapäevane majandustegevus häiritud, käive ja tulu järsult langenud ja töötajatele töö tagamine ning töötasu maksmine raskendatud.
Töötasu hüvitisega on sekeldusi küllaga
Lugeja küsib: Tööandja maksis mulle märtsikuu töötasu 150 eurot ning selgitas, et ülejäänud osa saan töötukassalt. Lisaks ütles tööandja, et töötukassa osa saan ma ainult juhul, kui ma tööandja makstud 150 eurot talle kohe sularahas tagasi maksan. Teistelt töötajatelt nõuti paberile allkirja, et nad on 150 eurot saanud sularahas, aga tegelikult ei ole nad saanud midagi. Kas ma pean tööandjale 150 eurot tagasi andma?
Töötukassalt raha väljapetmiseks rakendatakse nelja põhiskeemi
Töötukassa tõi välja neli levinumat viisi, kuidas neilt nahka üle kõrvade tõmmata üritatakse, kirjutab Postimees.
