Üks tavalisemaid skeeme on see, et ettevõte manipuleerib enda käibega, joonistades seda tagantjärele suuremaks. Näiteks võtab ta ette eelmise aasta märtsi käibedeklaratsiooni ja tõstab müügitulu kolmandiku võrra. Mõte on selles, et nii mahub ta töötukassa toetuse alla, mille üks põhikriteerium on see, et aastaga peab firma käime olema langenud vähemalt 30 protsenti.
Teine viis on manipuleerida töötajate palgaga. Tavaliselt muudavad ettevõtjad töötasu tagantjärele suuremaks, et seda kriisi lahvatades vähendama hakata. Nii saavad nad täita teise kriteeriumi – töötaja palka peab olema vähendatud vähemalt 30 protsenti.
Maksu- ja tolliameti riskijuht Airi Jansen-Uueda ütles Postimehele, et alates 19. märtsist on tagasiulatuvalt oma mulluseid käibe- ja tööjõumaksudeklaratsioone muutnud üle 1700 ettevõtte. Samas ei tähenda see kaugeltki, et nad kõik üritaksid riiki tüssata. Deklaratsioone kohendatakse tagantjärele aastaringselt ja selles pole midagi imelikku. Seega tuleks Jansen-Uueda sõnul iga juhtumit eraldi käsitleda ning alles siis saab öelda, kas pettus oli või mitte. Seda MTA töötukassa teha aitabki. Konkreetsemalt Jansen-Uueda aga Postimehele tausta avada ei soovinud.
Kolmas levinuim viis riigi petmiseks on see, et toetuste saajad jätavad maksud tasumata. Oluline on rõhutada, et ehkki töötukassa hüvitab 70 protsenti hätta sattunud töötaja palgast, tuleb ka tööandjal vähemalt 150 euroga õlg alla panna, mille pealt peab tasuma kõik maksud. Ette tuleb ka seda, et firma juhatuse liikmed vormistavad end tagantjärele tavaliseks tööliseks, et toetust saada, kuid seejuures ei tasu nad töötuskindlustusmakset.
Viimane ja ehk nahaalseim skeem on see, kus firma paneb töötaja tanki, et enda nahka päästa. Näiteks on ette tulnud juhtumeid, kus tööandja teeb töötukassale avalduse, aga märgib sinna töötaja arveldusarve asemel hoopis ettevõtte enda kontonumbri. Teine variant on see, et ettevõtja teeb töötajaga kirjaliku või suulise kokkuleppe, et viimane maksaks osa toetusest tööandjale tagasi.
On olnud ka vihjeid, et töötajat on ähvardatud koondada, kui ta vajalikule dokumendile alla ei kirjuta,
selgitas töötukassa kommunikatsioonijuht Lauri Kool Postimehele.
Nii liigub eelkõige töötaja aitamiseks mõeldud toetus hoopis firma taskusse.
Suurettevõtjad leiavad, et petturid tuleks avalikuks teha ja neid karistada. Tööandjate keskliidu juht Arto Aas, kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ja suurettevõtjate liidu juhatuse esimees Väino Kaldoja saatsid mõne päeva eest valitsusele viis ettepanekut, kuidas riik peaks majandust ja eraettevõtlust kriisi ajal turgutama.
