Võlausaldajate hääleõigus pankrotimenetluses
Uus pankrotiseaduse redaktsioon, mis suures ulatuses jõustus 01.02.2021, on tekitanud palju küsimusi ning arutelusid, sest muudab varasemat praktikat ulatuslikult. Pankrotiseaduse uues redaktsioonis on tehtud muudatusi ka võlausaldajate hääleõigusega seonduvalt, mille pikemalt lahti selgitamine on oluline pankrotimenetluses osalevatele võlausaldajate huvide kaitseks.
Kelle huvides muudeti pankrotiseadust?
Vabariigi President kuulutas välja uued pankrotiseaduse muudatused, mida justiitsministeerium on valmistatud ette juba 2015. aastast alates. Muudatuste läbivaks teemaks on olnud pankrotimenetluse tõhustamine. Osapoolte arusaamad ja ettekujutused tõhusast pankrotimenetlusest on olnud erinevad ja see jookseb läbi ka Riigikogus 16. detsembril heaks kiidetud pankrotiseaduse muudatustest.
Võlausaldaja õigustest pankrotiavalduse esitamisel ja aktiivsusevajadusest pankrotimenetluses
Pankrot on kohtu poolt välja kuulutatud maksejõuetus. Et pankrotimenetlus algaks, tuleb esitada pankrotiavaldus kohtusse. Kohus algatab pankrotimenetluse ja määrab ajutise pankrotihalduri, kes koostab kirjaliku aruande.
Võõras võlg ei olegi alati võõras
Termin „käendusleping“ sai kurikuulsaks möödunud majanduskriisile järgnenud aastatel. Ühtäkki avastasid tuhanded inimesed end vastutamas võõraste kohustuste eest. Lapse, õe-venna, sõbra või naabri palutud ning pikemalt mõtlemata antud allkiri osutus hoopis muuks kui tühiseks formaalsuseks.
Kümmekonna aasta tagused kohtuotsused hakkavad aeguma, mida see võlausaldajale tähendab?
Mõni aeg tagasi kirjutasid päevalehed sellest, et kevadel ootab maakohtuid ees suur töökoormuse tõus, sest aegub kümnetes tuhandetes kohtuotsustest tulenevaid nõudeid, mille suhtes võlgnikud asuvad paluma aegumise kohaldamist kohtu kaudu. Kas see tähendab võlausaldajale seda, et 10-aastase täitmise aja jooksul saamata jäänud võlg jääbki saamata? Võib tähendada, aga ei pruugi.