Uuringu tegi Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) tellimusel Ipsos MORI, kes küsitles 36 Euroopa riigis rohkem kui 35 000 inimest teemadel nagu näiteks tööstress, tööohutuse ja töötervishoiu tähtsus majanduslikus konkurentsivõimes ning tööelu pikendamine.
Enamik Euroopa töötajatest (80%) arvab, et järgmise viie aasta jooksul kasvab tööstressi all kannatavate inimeste arv ning 52% arvates suureneb see olulisel määral. See on kooskõlas EU-OSHA uute ja tekkivate riskide Euroopa ettevõtete uuringuga (ESENER), kus 79% juhtidest leidis, et tööstress on nende ettevõttes probleem, seega on stress vähemalt sama oluline kui tööõnnetused.
Eesti EU-OSHA koordinatsioonikeskuse juhi ning Tööinspektsiooni arenduse peaspetsialisti Kristel Plangi sõnul küsitleti antud uuringu raames Eestis 970 inimest, kelle vanus oli vähemalt 18 eluaastat. Küsitletutest seitse kümnest (71%) arvas, et järgmise viie aasta jooksul kannatab üha enam inimesi tööstressi all ning 39% nendest pakkus, et see suureneb olulisel määral.
„Võrreldes Euroopa keskmisega on see protsent natukene madalam. Positiivne on aga tõdeda, et 79% eestlastest tunneb, et nad on hästi informeeritud töötervishoiust ja tööohutusest töökohal, mis on ligilähedane Euroopa keskmisega. Üheksa inimest kümnest nõustub, et tööohutuse ja töötervishoiu heade tavade järgimine annab eelise, et olla majanduslikult konkurentsivõimeline. Majanduslik konkurentsivõime on aga tihedalt seotud inimeste töövõimega, 92% eestlastest usub (nendest 69% peab seda väga oluliseks), et tööohutuse ja töötervishoiu järgimine aitab säilitada töövõimet kuni pensionieani,“ rääkis Plangi.
„Finantskriis ja tööelus toimuvad muutused panevad töötajad üha suurema surve alla, mistõttu ei ole üllatav, et inimesed mõtlevad tööstressile palju,” ütleb EU-OSHA direktor dr Christa Sedlatschek. „Vanusest, soost ja ettevõtte suurusest olenemata leiab enamik inimesi, et tööstress suureneb. Sellegipoolest esineb riikides, kus oodatakse tööstressi olulist kasvu, huvitavaid erinevusi. Nii näiteks muretsevad selle pärast kõige vähem norrakad (16%) ja kõige rohkem kreeklased (83%). Psühhosotsiaalsete riskide leevendamine on EU-OSHA töös Euroopa töötajate elu parandamiseks väga tähtsal kohal.”
Tööstress on Euroopas üks suuremaid tööohutuse ja töötervishoiuga seonduvaid kitsaskohti ja tekitab inimeste kurnatuse ning madala majandusliku jõudluse tõttu suuri kulusid. Uuringus ilmnes ka, et valdav enamik eurooplastest (86%) peab tööohutuse ja töötervishoiu heade tavade järgimist riigi majandusliku konkurentsivõime jaoks tähtsaks ja 56% väga tähtsaks. Töötajad ja mittetöötavad isikud on selles osas üsna üht meelt (nõus vastavalt 86% ja 85%)
Lisaks näitas aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastal 2012 toimunud uuring, et 87% eurooplastest peab tööohutuse ja töötervishoiu häid tavasid tähtsateks, mis aitavad kauem töötada (sh 56% märkis, et need on väga olulised). Hiljutise Eurobaromeetri uuringu tulemuste kohaselt on paljud eurooplased aktiivsena vananemiseks valmis, kuid nende praegused tööohutuse ja töötervishoiu tingimused ei võimalda neil vanemas eas töötada. Kuigi pensioniiga Euroopas algab enamasti 65. eluaastast, näitavad Eurostati andmed, et 2009. aastal lahkuti tööturult keskmiselt 61,5aastasena. Eurobaromeetri uuringu kohaselt usub 42% eurooplastest, et nad on võimelised jätkama oma praegust tööd kuni 65aastaseks saamiseni või kauem, kuid 17% ainult 59aastaseks saamiseni. EU-OSHA tegeleb aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastal 2012 palju tööohutuse ja töötervishoiu heade tavade edendamisega tööelu kõigis etappides.