Katseajal tuleb lõpetamisest ette teatada 15 kalendripäeva.
Korralisel ülesütlemisel peab töötaja järgima 30-kalendripäevast etteteatamise tähtaega. Kui tööandja ütleb töösuhte üles erakorraliselt, tuleb üldjuhul järgida etteteatamistähtaegu, mis sõltuvad tööandja juures töötatud ajast – mida kauem on töösuhe kestnud, seda pikem aeg etteteatamiseks.
Kas haiguslehel või puhkusel viibivale töötajale võib ülesütlemisavalduse esitada? Keelatud see pole, kuid iseküsimus on see, kas haigevoodis lamajat on eetiline sellise uudisega rabada.
Tööst eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud saaja asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
Kahetsusväärselt hoiab mõni tööandja kõrvale lahkumisavalduse vastuvõtmisest, eriti kui põhjuseks on töötaja rahulolematus. Õnneks siis, kui ülesütlemise põhjuseks on teise poole lepinguliste kohustuste rikkumine, on avalduse esitajal vaidluse korral lihtsam tõendada, et on oma avalduse esitanud.
Avalduse "kadumisel" või edastamise viivituse korral loetakse avaldus kättesaaduks ajal, mil see oleks teise pooleni jõudnud tavalistel asjaoludel, kui avalduse tegija tõendab, et ta on oma tahte kirja pannud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.