Olga Timmermann, Aina rohkem inimesi on hakanud pöörduma Tööinspektsiooni küsimusega, mida teha, kui kontoriruumis on nii külm, et peab endale mitu kampsunit selga panema, villased sokid jalga tõmbama ja vahel isegi kindad appi võtma, et oleks veidigi soojem.
„Vastavalt valitsuse 14. juuni 2007. aasta määrusele „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ peavad tööruumid olema väliskeskkonnast piisavalt termoisoleeritud, arvestades ruumis tehtava töö laadi ja töötaja füüsilist koormust. Soovituslik on tagada sisetöökohtadel kerge füüsilise töö, sealhulgas näiteks kontoritöö, puhul õhutemperatuur 19–24 kraadi. Keskmise ja raske füüsilise töö korral on soovituslik tagada 15–19 kraadi,“ sõnab Tööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialist Indrek Avi.
Mida saavad töötajad ette võtta?
„Esimese asjana tuleks kontoritöötajal pöörduda enda otsese ülemuse poole ja anda talle teada, et on tekkinud selline mure. Edasi peab juba tööandja võtma tarvitusele abinõud, et aidata töötajat ja küsimus lahendada,“ ütleb Tööinspektsiooni tööinspektor Andres Jõgiste.
„Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on töötajal õigus keelduda sellise töö tegemisest, mis seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule,“ lisab ta.
Soovitused tööandjale
Võimaluse korral oleks jahedatesse ruumidesse mõistlik paigaldada lisaradiaatorid või puhurid, mis pakuksid töötajatele leevendust. Samuti võiks, arvestades töö iseloomu, võimaldada töötajatele kaugtööpäevi, mil töötaja saab sama tööd teha ka näiteks kodus või mujal, kus on soojem kui kontoris.
Õhku läbilaskvad aknad tuleks soojustada ning mittetöötavad radiaatorid välja vahetada või ära parandada.
Igal juhul on eesmärgiks see, et töötajad saaksid teha tööd tervist mitteohustavates tingimustes ning kui töötajatel on head töötingimused, siis peaks paranema ka tööefektiivsus.
