Praeguses kiires maailmas ja tihedas konkurentsis esineb sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja kontrollis märkimisväärselt rikkumisi.

Põhiliseks rikkumiseks on andmete säilitamine. Eriti annab tunda ettevõtete puhul, kes kasutavad oma tegevusloa all teiste firmadele kuuluvaid autosid ja autojuhte. Paljud veoettevõtjad, ei tea siiamaani, et vastavalt (EÜ) määruse 561/2006 art 10 lg 5 ja liiklusseaduse § 137 lg 1 punkt 1 alusel on ettevõttel kohustus säilitada autojuhtide töö- ja puhkeaja ning ühenduse tegevusloa alla kuuluvate autode kinnitatud ärakirjade andmed. Seega tuleks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi leheküljelt http://mtr.mkm.ee/ transpordi otsingute alt kontrollida, millised ärakirjad on väljastatud nende tegevusloa alla. Andmeid peab säilitama 365 päeva.

Suureks probleemiks on digitaaltahhograafi omavatest autodest andmete alla laadimine ja nende esitamine kontrollijale. Kuigi juba 2006 aastast toodetud autodel on digitaalne sõidumeerik kohustuslik, ei tea paljud ettevõtted siiamaani, et tulenevalt liiklusseadusest tuleb neid andmeid juhikaardilt ja autost perioodiliselt alla laadida. Liiklusseaduse § 137 lõige 1 punkt 3 sätestab juhi kaardilt andmete regulaarse kopeerimise vähemalt 28 päeva, sõidukist vähemalt 90 päeva järel.

Kontrolli käigus on selgunud, et ka analoog salvestuslehtede kogumise ja säilitamisega on paljudel ettevõtetel probleeme, kuna autoettevõtte juhid arvavad, et neid on vaja säilitada ainult 28 päeva. Tihtipeale käsivad ettevõtte juhid vanemad kui 28 päeva ning rikutud või rikkumistega salvestuslehed ära visata ning seda ka tehakse.

On ettevõtteid, kus veokorraldajad ei kontrolli oma autojuhtide töö- ja puhkeaja registreerimise nõuete täitmist. Tööle asumisel ei juhendata juhte selles, et liiklusseaduse kohaselt tuleb registreerida oma töörežiimid. Pea igas ettevõttes leidub mõni autojuht, kes registreerib töö- ja puhkeaja (režiimid) lüliteid kasutades valesti, jätab üldse registreerimata või lülitab tööle asudes asendisse muu töö ja jätabki päevaks ajaks sellesse asendisse.

Salvestuslehti sirvides nähtub, et autojuhid ei taha täita salvestuslehe esi- ja tagumist poolt määruse (EÜ) nr 3821/85 artikkel 15 lõige 2 nõuetele. Endiselt esineb autojuhtidel salvestuslehtede täitmise rikkumisi.

Ööpäevas on 24 tundi ja nii pikalt on autojuhil õigus kasutada tööpäeva lehte. Rikkumiseks on salvestuslehe sees hoidmine üle 24 tunni. Autojuhid ei märgi salvestuslehe tagaküljele automaatselt märgistamata aega ehk salvestuslehe tagaküljele puhkuse kriipsu.

Seepärast peaksid veoettevõtted kontrollima oma autojuhtide töö- ja puhkeaja registreerimist.

Peamised töö-ja puhkeaja rikkumiste põhjused on:
1)    töö iseloom - tellimusveod (treilerveod), hooajatööd (kevad-sügis);
2)    autojuhtide soov kiiremini koju saada;
3)    laevale jõudmine;
4)    autojuhi poolne (EÜ) määruse nr 561/2006 mitte tundmine;
5)    tööandjate ja logistikafirmade käsud.
 
Rikkumiste raskusastmed tulenevad peamiselt kahest määrusest:

• Vabariigi Valitsuse 21.10.2010.a. määrus nr 151 „Mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded1” (RT I, 29.12.2010, 123) Lisa 2 „Rikkumiste liigitus”;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1071/2009 lisa IV.

Väga rasketeks rikkumisteks loetakse:
1)    nädalase või kahe järjestikuse nädala summeeritud sõiduaja ületamine 25 % võrra või rohkem – „Liiklusseadus“ §-d 245 ja 247;
2)    igapäevase tööperioodi jooksul maksimaalse ööpäevase sõiduaja ületamine 50 % võrra või rohkem pärast 4,5 tunnist sõiduaega vaheaega tegemata või katkematut puhkeaega võtmata – „Liiklusseaduse“ § 246 lõige 2, § 248 lõige 1 ja § 249 lõige 2.
 
Eelnimetatud rikkumiste avastamisel ning mõjuvate selgituste puudumisel järgneb väärteo otsus. Selle tagajärjel saab kahjustada ettevõtte ja veokorraldaja maine.