Tööandja esitab töövõimetuslehe või selle koopia koos töövõimetuslehe saatekirja ja muude vajalike dokumentidega haigekassa piirkondlikule osakonnale seitsme kalendripäeva jooksul arvates kindlustatud isikult töövõimetuslehe saamise päevast järgmiselt:

• kindlustatud isiku hoolduslehe, sünnituslehe ja lapsendamislehe originaali,

• haiguslehe originaali, juhul kui haigusleht ei kuulu väljamaksmisele tööandja poolt,

• kõigi tööandja poolt väljamakstavate haiguslehtede koopia,

Töövõimetuslehe koos saatekirjaga ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike lisadega võib haigekassale saata ka posti teel.

FIE esitab oma töövõimetuslehe haigekassale ise.

Kui kindlustatul on mitu tööandjat, annab arst isikule nii mitu sama numbriga töövõimetuslehte, kui palju on kindlustatud isikul tööandjaid.

Tööandja jätab tema poolt väljamakstavate haiguslehtede originaalid alates 1.07.2009 endale ja esitab haigekassale nendest lehtedest koopiad, kuhu teeb nõuetekohased kanded.

Kõikide haiguslehtede (s.h  kuni 8 päeva kestvate, mille alusel tööandja on ise hüvitist maksnud) haigekassale esitamine on kohustuslik, sest järglehtede maksmisel lähtub haigekassal esmaste lehtede kannetest. Samuti on jätkuvalt vaja  pidada riikliku haigushüvitiste statistikat (s.h lehtede ja haiguspäevade kasutamine) ning teostada haiguslehtede väljastamise põhjendatuse järelvalvet.

Kuna mõne kindlustatu kohta võivad puududa sotsiaalmaksu maksmise andmed töövabastusele eelneval kalendriaastal, on haigekassal vaja ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks teada kindlustatu töötasu suurust. Selle esitamise kohustus lasub endiselt tööandjal.

Töövõimetuslehe lisadokumendid

Töövõimetuslehe saatekiri – töövõimetuslehe esitamisega kaasnev dokument, mille täidab ja esitab haigekassale tööandja või muu sotsiaalmaksu maksja koos töövõimetuslehega. Saatekirja vorm on üleval haigekassa kodulehel.

Tööandja tõend – dokument, millega tööandja tõendab osalist või täielikku nõustumist töötaja töövõimetusega perioodil, mille eest hüvitist taotletakse. Tõend edastatakse haigekassale juhul, kui kui hüvitist taotletakse välisriigi haiguslehe/arstitõendiga.

Tõendi vorm on üleval haigekassa kodulehel.

Avaldus töövõimetushüvitise kandmiseks kolmanda isiku pangakontole  –kirjalikult esitatatav vabas vormis avaldus, milles töövõimetushüvitise saaja avaldab soovi kanda tema hüvitis kolmanda isiku pangakontole.

Pärimisõiguse tunnistus – notariaalselt kinnitatud tõend, millega kindlustatud isikuga koos elanud perekonnaliikmed tõendavad kindlustatud isiku surma korral oma pärimisõigust ja seega õigust kindlustatu surma tõttu väljamaksmata jäänud ajutise töövõimetuse hüvitisele.

Avaldus hüvitise taotlemiseks kindlustatu surma korral – avaldus, mille kindlustatud isikuga koos elanud perekonnaliikmed esitavad töövõimetushüvitise väljamaksmiseks kindlustatud isiku surma korral. Avaldusele peab olema lisatud surmatunnistuse koopia ja pärimisõiguse tunnistus. Avalduse vorm on üleval haigekassa kodulehel.

Töövõimetushüvitise maksmiseks isikliku pangakonto andmete teatamise avaldus – avaldus, mis lisatakse töövõimetuslehele koos välisriigi haiguslehe/arstitõendiga või esitatakse juhul kui juba esitatud töövõimetuslehel on vastav lahter ekslikult täidetud valede andmetega või täitmata. Vorm on üleval haigekassa kodulehel.

Kergemale tööle üleviimine

Haigusleht tööst vabastamise põhjusega “terviseseisundile vastava  töö andmine või üleviimine kergemale ametikohale”

Haiguslehte põhjusega “terviseseisundile vastava töö andmine või üleviimine kergemale ametikohale” väljastatakse kindlustatule kergemale tööle üleviimise vajaduse ilmnemisel. Alates 01.07.2009 tohib antud põhjusega lehte väljastada vaid rasedale. Terviseseisundile vastava töö andmise või kergemale ametikohale üleviimise vajaduse tekkimisel väljastab arst tööandjale esitamiseks vastava otsuse, mis on tööandjale edasise tegutsemise aluseks. Haiguslehe väljastab arst kindlustatud isikule haiguslehele märgitud töövabastusperioodi lõppemisel.

Kui tööandjal on töötajale kergemat tööd anda, siis annab ta käskkirja või korralduse töötaja ajutiselt teisele tööle üleviimiseks.

Kui tööandjal ei ole töötajale kergemat tööd anda, siis võib töötaja ajutiselt keelduda tööülesannete täitmisest. Tööandja annab vastava käskkirja või korralduse töötaja tööülesannete täitmisest keeldumise kohta ning märgib töövõimetuslehele kuupäeva, millest alates töötaja keeldus «Töölepingu seaduse» § 18 lõike 2 alusel ajutiselt tööülesannete täitmisest või «Avaliku teenistuse seaduse» alusel vabastati teenistuja ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest.

Arst väljastab inimesele iga 30 kalendripäeva järel uue töövõimetuslehe, kuhu tööst vabastamise põhjuseks on märgitud "terviseseisundile vastava  töö andmine või üleviimine kergemale ametikohale".

Kui inimesel on mitu tööandjat ning ühel tööandjal on anda kergemat tööd ja teisel ei ole, võib tööandja, kellel kergemat tööd anda ei ole, isiku tööst vabastada. Kui isiku teisel tööandjal on kergemat tööd anda, siis seal viiakse töötaja kergemale tööle üle.

Haigekassa maksab kergemale tööle üleviimise korral haigushüvitist ühe kalendripäeva eest määras, mille võrra inimese palk uuel tööl ühe kalendripäeva kohta on väiksem eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmisest tulust (tulu arvutatakse Maksu- ja Tolliameti andmete alusel).

Kui inimene on töölt vabastatud kergema töö puudumise tõttu, maksab haigekassa inimesele töövabastuse 2. päevast haigushüvitist 70% ühe kalendripäeva keskmisest tulust arvutatuna eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult.

Rasedal on õigus saada antud põhjusega lehte kuni rasedus- ja sünnituspuhkuse alguseni.
 

Kokkulepitud töötasu märkimine

Kokkulepitud töötasu andmed töövõimetuslehel

Kokkulepitud töötasu märkimisel töövõimetuslehele tuleb lähtuda Töölepingu seaduse §-st 29 – Töötasu suurus.

Selgitus:

Töölepingu seaduse § 5 lõike 1 punkti 5 alusel on töötasu töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, sealhulgas majandustulemustelt makstav tasu ja tehingutelt makstav tasu. Töötasu hulka ei kuulu puhkusetasu, tööandja haigushüvitis, tööandja makstavad toetused , nt lapse sünni-, juubeli- või matusetoetus, kuna nimetatud juhtudel ei ole tegemist tasuga, mida makstakse töötajale töö eest. Seega tuleb antud juhul märkida kuu töötasu, milles on töö eest kokkulepitud.

Kui töötajal on kindel kuutöötasu ja selle suurus on näiteks 6000 krooni kuus, siis tuleb töövõimetuslehe andmeväljale "Kalendrikuu kokkulepitud töötasu" kirjutada 6000 krooni.

Kui töölepingus on kokku lepitud tunnitasu, siis on kokku lepitud ka mingi perioodi tööaeg (töötundide arv mingis ajavahemikus (päev, nädal, kuu vmt)). Nende andmete alusel tuleb arvutada ja märkida töövõimetuslehele töötaja kuu töötasu suurus.

Töötasu andmeid kasutab haigekassa ainult juhtudel, kui:

haigekassa.ee