Juulist 2009 kärbiti last põetavatele vanematele makstavat haigusraha. Varasemalt sai haigeks jäänud lapse vanem esimesest päevast saati oma tavapärast töötasu ning laste heaolu oli peamine. Nüüd aga saavad vanemad vaid 80% oma keskmisest palgast_.[2] Arvestades masu_[3] ja koondamiselainet, pole ka ime, et lastega koju jääda ei julgeta.

Parem pole olukord ka tavatöötaja jaoks. Kolm esimest päeva tuleb lihtsalt ilma tasudeta hakkama saada (ehk siis külmetushaigused võib läbi põdeda ka tööl käies) ja seejärel peab järgmised 5 päeva hüvitama tööandja._[4] Milliste reeglite alusel, pole aga tänaseni täit selgust. Mitmed maksumaksjate liidu liikmed on meie poole pöördunud ja küsinud, kuidas see arvutamine toimuma peab. Segadus on päris suur.

Maksumaksjate liit pöördus septembri alguses nii Sotsiaalministeeriumi kui Rahandusministeeriumi poole ja küsis selgitust segaduse aluseks oleva töötervishoiu ja tööohutuse seaduse sätte kohta, mille kohaselt maksab tööandja töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse_[5] § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust.

Töölepingu seaduse nimetatud sätte alusel välja antud Vabariigi Valitsuse määruses_[6] nr 91 on aga kolm erinevat keskmise palga arvutamise korda - üldine kord vastavalt §-le 2, tööpäevatasu arvutamine vastavalt §-le 3 ning puhkusetasu arvutamine vastavalt §-le 4. Kõik need korrad võivad aga keskmise palga arvutamisel erinevaid tulemusi anda.

Võtame olukorra, kus keegi töötaja Mari oli septembris haige 8 päeva ning tööandja peab hakkama oktoobris Marile haigusraha maksma vähemalt 4-8 päeva eest. Mari on eelneva 6 kuu jooksul olnud puhkusel kogu juunikuu ning juulis oli ta haiguslehel 7 päeva. Mari kuupalk oli 10 000 krooni ning juulis seoses haiguslehel olekuga oli Mari kuutasuks 8000 krooni.

 

Variant 1. Üldkord (määruse § 2)

Keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust.

Seega võetakse nimetatud korra alusel haigusraha arvutamisel arvesse kogu palgatulu, mis eelneva 6 kuu jooksul on teenitud. Üldkorra puhul ei võeta arvesse asjaolusid, et isik on olnud vahepeal haige vmt. Kõik päevad kuuluvad arvestusse.

Sellisel juhul saaks Mari haigusraha kõige vähem - 918 krooni.

kalendripäevi	183
töötasu	48000
kalendripäevatasu	262,30
haigusraha 1 päev (70%)	183,61
haigusraha kokku	918,03

 

Variant 2. Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel (määruse § 3)

Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse määruse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarsete tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral töölepingu seaduse § 19 alusel.

TLS § 19 sätestab, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui ta kasutab puhkust; on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; esindab seaduses või kollektiivlepingus ette nähtud juhtudel töötajaid; osaleb streigis; on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ette nähtud põhjus.

Selle sätte puhul võetakse niisiis arvestusse hoopis kalendaarsed tööpäevad, mitte kalendripäevad. Kui nimetatud ajavahemiku jooksul on töötaja olnud näiteks haige või puhkusel, jäävad ka need tööpäevad arvestusest välja.

Selle sätte alusel saaks Mari haigusraha kõige enam - lausa 1663 krooni.

 

kalendaarsed tööpäevad	126
TLS § 19 puudutud tööpäevad	25
töötasu	48000
tööpäevatasu	475,25
haigusraha 1 päev (70%)	332,67
haigusraha kokku	1 663,37

 

Variant 3. Puhkusetasu arvestamise kord (määruse § 4)

Puhkusetasu arvutatakse ja makstakse töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspühi ega riigipühi. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Puhkusetasu arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral töölepingu seaduse § 19 alusel.

Seega võetakse kolmanda sätte puhul taas kord arvestusse kalendripäevad. Erisus üldkorraga seisneb aga selles, et arvestusest jäetakse välja need päevad, kui isik on olnud puhkusel või haiguslehel jmt (TLS § 19) ning lisaks ka rahvuspühad ja riigipühad.

Selle sätte rakendamisel saaks Mari haigusraha 1191 krooni.

kalendripäevi	183
TLS § 19 puudutud päevad	35
riigipühad	7
töötasu	48000
tööpäevatasu	340,43
haigusraha 1 päev (70%)	238,30
Haigusraha kokku	1 191,49

Sotsiaalministeerium on oma kodulehel öelnud, et haigusraha arvestamisel peaks just nimelt sellest puhkusetasu arvestamise korrast lähtuma, ainult selle erinevusega, et rahvus- ja riigipühi arvestusest välja ei jäeta. Seadustest ega ka keskmise töötasu maksmise tingimustest ja korrast see aga välja ei tule.

Variant 4. Sotsiaalministeeriumi leiutis

Sotsiaalministeeriumi loodud reeglite[7] kohaselt tuleks aga Marile maksta haigusraha hoopis 1135 krooni.

kalendripäevi	183
TLS § 19 puudutud päevi	35
töötasu	48000
kalendripäevatasu	324,32
haigusraha 1 päev (70%)	227,03
haigusraha kokku	1 135,14

Sisuliselt on Sotsiaalministeerium oma tõlgenduse puhul võtnud analoogia ravikindlustusseadusega, mis on iseenesest mõistlik, aga pole päris seadusega kooskõlas. Sotsiaalministeeriumi tõlgendusest üksi ei piisa, vaid see tuleks ka määrusesse reaalselt mustvalgena kirja panna. Praegu ongi selline olukord, kus keegi ei tea, millist meetodit valida.

Ministeeriumitele tehtud järelepärimine meid aga õiguskorras kindlamale positsioonile ei aita. Seni, kuni midagi muutuma hakkab, võib sisuliselt igaüks teha seda, mida heaks arvab. Kurb küll, aga nii see ju tegelikult on.

Gaily Kuusik

EML jurist

 

---

[1] Silja Paavle. Viirus levib lasteaias kulutulena. - Õhtuleht, 13.10.2009.

[2] Ravikindlustuse seaduse § 54 lg 1¹. - RTI 2002, 62, 377; 2009, 35, 232.

[3] Eesti kõnekeelde tekkinud lühend majandussurutise kohta.

[4] Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12². - RTI 1999, 60, 616; 2009, 35, 232.

[5] Töölepingu seadus. - RTI 2009, 5, 35; 36, 234.

[6] Vabariigi Valituse määrus nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord". - RTI 2009, 31, 193.

[7] Uus haigus- ja hooldushüvitiste maksmise kord. Kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel www.sm.ee.

---

Sotsiaalministeeriumi vastus EML selgitustaotlusele

Egle Käärats

Tööala asekantsler

21.09.2009

Palusite selgitada, kuidas toimub tööandja poolt makstava haigushüvitise arvutamine.

Töövõimetusleht antakse kalendripäevadeks. Tööandjal on kohustus vastavalt töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 12² lõikele 1 maksta töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. aasta määrus nr 91 ,,Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" võimaldab keskmist töötasu maksta nii tööpäeva kui ka kalendripäeva põhiselt. Kuna töövõimetusleht antakse kalendripäevadeks ja tööandja maksab haigushüvitist kalendripäevades, tuleb töötajale maksta keskmist töötasu antud juhul kalendripäeva põhiselt, st määruse § 4 lõigete 2 ja 3 alusel.

Määruse § 4 lõige 1 on kohaldatav üksnes põhipuhkusele. Töölepingu seaduse § 54 lõike 3 kohaselt ei arvata põhipuhkuse hulka rahvuspühi ja riigipühi. Riigipühal puhkusel olev töötaja sisuliselt pikendab oma põhipuhkust nende pühade võrra, mis jäävad puhkuse sisse. Samas ei mõjuta rahvus- ja riigipühad kuidagi töövõimetuslehel olevat isikut. Pühade tõttu töövõimetusleht ei pikene. Seetõttu erinevalt määruse § 4 lõikest 1 lähevad haigushüvitise keskmise töötasu arvutamisel kalendripäevade hulka ka rahvus- ja riigipühad.

 

---

Kommentaar

Ametnikud ei nuta

Lasse Lehis

EML juhatuse esimees

 

Tundub, et sellel kevadel ja suvel kiiruga tehtud "kriips-kraaps kärpekraapsud" valmistavad peavalu veel kauaks. Selge see, et kõik maksutõusud ja hüvitiste vähendamised on juba iseenesest ebamugavad, kuid vähemalt nii palju võiks meie seadusekokkadel oma klientide vastu lugupidamist olla, et proovida seadused-määrused mingi vähegi mõistliku aja ja normaalse kvaliteediga kokku klopsida. Aga ei! Oleks siis, et keegi julgeks tagantjärelegi oma viga tunnistada, vabandada ja praak ära parandada. Aga ei, igal tindisolkijal jääb veel õigust ülegi

Ülesanne number üks on leida seadus

Kevadises kärpevoorus püstitatud "lahinguülesanne" oli esmapilgul üsna lihtne - haigusraha maksmise kohustus viie esimese haiguspäeva eest tuli haigekassalt ära võtta ja panna tööandjale. Võib-olla tundus see ülesanne ka asjaomastele ülemustele nii lihtne, et nad panid seda tööd tegema kõige... hmm, kuidas nüüd öeldagi, mitte kõige kõrgema kvalifikatsiooniga töötaja. Igatahes see, mis välja tuli, ületas kõik ootused.

Esiteks - suurepärane idee reguleerida haigushüvitise maksmist töötervishoiu ja tööohutuse seaduses. Jättes tähelepanuta, et selle seaduse isikuline kehtivusala on kitsam kui ravikindlustusseaduse oma. Selle liigutuse tulemusena jäid haigushüvitisest ilma juriidilise isiku kontrollorganite liikmed ja võlaõiguslike lepingute alusel teenust osutavad füüsilised isikud. Hea küll, paljudel juhtudel neil praktikas probleemi ei teki, sest nõukogu liige saab igakuist tasu ka haiguse ajal ja käsundusleping võib olla nii lühiajaline, et haiguse korral jääb see lihtsalt täitmata ja tasu saamata. Kuna nimetatud isikutele makstavad tasud on üldises korras sotsiaalmaksuga maksustatavad, tekib nende puhul siiski ebavõrdne kohtlemine, mis vajab lahendamist. Näiteks võiks nende puhul maksta hüvitist jätkuvalt haigekassa. Veelgi raskem on lahendada probleemi FIE-ga, kes kuidagi ei saa iseendale haigushüvitist maksta, küll aga on ta sotsiaalmaksu maksjate rivis teistega võrdne.

See keskmine palk on rohkem poolkeskmise palga moodi palk

Järgmine probleem, mis tööandjaid painab, on keskmise palga arvutamise metoodika. Nagu näha Sotsiaalministeeriumi vastusest, peaksid tööandjad lähtuma mitte seadusest ega määrusest, vaid ministeeriumi kodulehel oleval selgitusest. Geniaalne! Ainult et kui mõni töötaja kaebab tööandja kohtusse ja nõuab suuremat haigusraha, siis vaevalt küll kohus leiaks, et põhiseaduse § 3 Eestis enam ei kehti ja avaldatud seaduste asemel võiksid täitmiseks kohustuslikud olla ka näiteks Sotsiaalministeeriumi kirjad Eesti Maksumaksjate Liidule.

Tööõiguses kehtib õnneks üks tore põhimõte, mille kohaselt tuleb kahtluste korral alati rakendada seda tõlgendust, mis on töötajale soodsam. Seega võiksid tööandjad justkui arvutada iga kord välja nii palju erinevaid keskmisi palku, kui nad vähegi suudavad välja mõelda või kusagilt kuulnud on, ja siis valida suurim tulemus. Raske ette kujutada, kuidas peaks sel juhul välja nägema palgaarvestusprogramm. Pealegi kehtib see tööõiguse põhimõte ikkagi vaid siis, kui seaduses või määruses on mitu tõlgendusvõimalust, mitte siis, kui määrusele sekundeerivad veel ka ministeeriumi omaloomingulised lisavariandid.

Kuidas selline jama tekkida sai? Ilmselt sellest, et need, kes kirjutasid kokku haigusrahade teemalist muudatust, ei vaevunud pead murdma, mismoodi keskmist palka arvutatakse, vaid leidsid töölepingu seadusest viite valitsuse määrusele, mida tookord ju veel polnudki. Need aga, kes seda valitsuse määrust kirjutasid, ei vaevunud huvi tundma, et keskmisele palgale tekib lisaks puhkusetasule veel uus väljund, mille jaoks tuleks siis vastavalt vajadusele kas lisada viide, et ka haigushüvitise arvutamisel kehtib sama reegel, mis puhkusetasu jaoks, või lisada täiendav paragrahv.

Lammas konsumeerib apellatsiooni

Seda, et mõttetegevus algas alles pärast uue korra kehtima hakkamist, kinnitab kas või näiteks fakt, et haigekassa teatas juunis vastuseks ühele järelepärimisele, et haigushüvitise jaoks tuleb keskmist töötasu arvutada samamoodi nagu puhkusetasu jaoks. Juulis ilmus haigekassa kodulehele aga juba uus teave, mis lähtus Sotsiaalministeeriumi "neljandast meetodist". Täpsustavale küsimusele, miks tõlgendus on muutunud ja millisel seaduslikul alusel baseerub uus metoodika, vastati järgmiselt: "Edastan Teile Sotsiaalministeeriumi vastuse: haigekassa kodulehel olev info on õige. Pikema selgituse andmine aga võtab aega, oletuslikult võiks see valmida augusti lõpuks." See, mis augusti lõpuks valmis, on arvatavasti seesama, mida saate lugeda Sotsiaalministeeriumi kirjast EML-ile.

Mis edasi? Keegi võiks lõpuks julguse kokku võtta ja algatada keskmise palga arvutamise korda reguleeriva Vabariigi Valitsuse määruse muutmise. Niikaua maksab iga tööandja haigusraha nii, nagu ise heaks arvab. Muidugi kui töötajad üldse julgevadki haiguse ajal koju jääda ja oma haiguslehte tööandjale esitada.

Meie küsime Teilt, kus on sanatoorium?

Kuid see ei ole veel kõik. Kevadel, kui valitsus otsustas lükata osa haigushüvitisi tööandjate kanda, oli veidi ka juttu sellest, et vastutasuks võiks näiteks muuta tulumaksuseadust ja anda tööandjale maksuvabastus töötajate terviseedenduse kuludele ja vabatahtlikule tervisekindlustusele. Uues olukorras on sellised kulud ju tööandjale vajalikud selleks, et hoida kokku haigushüvitiste pealt. Loomulikult valitsus sellise eelnõuga välja ei tulnud (nagu ka on siiamaani jäänud täitmata lubadus kaotada erisoodustuste loetelust töötaja tasemekoolituse kulude hüvitamine kui üks "turvaliselt paindliku elukestva õppe" komponent). Selle asemel esitasid vastavasisulise eelnõu Keskerakond (eelnõu 478 SE, 23. aprillil) ja värskelt valitsusest välja visatud sotsiaaldemokraadid (eelnõu 520 SE, 4. juunil).

Mõlema eelnõu tõehetk saabus 22. septembril, kui need Riigikogu suures saalis koalitsiooni ohtrate mõnituste saatel menetlusest välja hääletati. Näiteks Rahandusministeeriumi spetsialistid jagavad oma arvamuses järgmisi soovitusi: Leiame, et eelkõige iga inimene ise võiks hoolitseda oma tervise eest. Tervislike eluviiside juurde kuulub mõõdukas sportimine ning eelistatud võiksid olla aeroobsed alad nagu jooksmine, kepikõnd, jalgrattasõit, suusatamine või lihtsalt vabas looduses viibimine. Eriti on selline aktiivne tegevus soovitatav noortele peredele. Pereringis koos aega veetes tekib lastel juba varases nooruses harjumus aktiivseks kehaliseks tegevuseks looduses.

Ühesõnaga, kallid tööinimesed, kes te veel tööl käite - minge tehke metsas kepikõndi ja korjake vahtralehti, ärge tülitage tööandjaid haiguslehtedega ega ärge ajage raamatupidajaid hulluks keskmise palga arvutamisega.

eml.ee