Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse aastataguse uuringu kohaselt on iseseisva töö kogemus olemas vaid 19% Eesti 16–19-aastastest noortest.
“Samas on noored, kes suvevaheajal tööl käinud, võrreldes teiste noortega hoolikamad oma raha hoidmisel ja kogumisel ning iseseisvamad rahaga seotud otsustes,“ tõi teabekeskuse juht Piret Suitsu välja kooliaegse töökasvatuse kasulikke külgi.
“Lapsele suveks töökohta otsides tuleb aga teada, et mitte kõik tööd ei ole alaealistele seadusega lubatud. Nii ei tohi näiteks alla 12-aastane laps teha raha eest põllutööd, ehkki omal aiamaal porgandeid rohida või marju korjata ei keela muidugi keegi,“ märkis ta.
“Lapsele sobivate ülesannete keerukuse ja kestuse eesmärk pole aga mitte kius, vaid vajadus tagada lapse ohutus ja kaitsta tema tervist, mille eest vastutavad nii tööandja kui ka lapsevanem, seega pole tegu sobimatute nõuetega.“
Kui laps läheb tööle töölepinguga, peab ta saama vähemalt miinimumpalka, mis tänavu on 1,73 eurot tunnis või 278,02 eurot kuus. Näiteks kui laps töötab poole koormusega, peab palk olema vähemalt 139.01 eurot kuus.
Eraldi reeglid kehtivad ka selle kohta, kuidas rakendatakse katseaega lühiajalise töötamise korral.
“Kui töölepingu tähtaeg on lühem kui kaheksa kuud, ei tohi katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. Leping ise aga ei tohi omakorda olla pikem kui pool koolivaheajast,“ tutvustas Suitsu reegleid.
Nii tööst kui töötaja teenetest loobumisest tuleb katseajal teatada kirjalikult 15-kalendripäevase etteteatamisega. Ka laste puhul kehtib säte, mille kohaselt saab töölepingu ülesütlemise põhjuseks katseajal olla vaid katseaja eesmärgi mittetäitmine – see tähendab, et töötaja tervis, teadmised, oskused ja isikuomadused ei vastanud nõutavale tasemele.
“Tark on teada ka seda, et noor töötaja ei pea ülesütlemist põhjendama, kuid tööandja peab töötaja teenetest loobumisel andma kirjaliku selgituse,“ tõi Suitsu välja veel ühe nüansi ning lisas, et kui lepingu pool, kes töölepingu katseajal üles ütleb, ei järgi etteteatamistähtaega, võib teine pool temalt nõuda hüvitist ette teatamata jäänud aja ulatuses.
Tööd alustav alaealine peaks tegema vahet ka bruto- ja netopalgal.
“Tööandja räägib sageli brutopalgast, noor aga mõtleb netosummades. Nii võib töötasu kättesaamisel tekkida arusaamatusi,“ märkis Suitsu.
Lapse pangakontole laekuvalt summalt on tööandja juba arvanud maha maksud, mis on töötaja kohustus, ning need maksuametile tasunud. Maksuvaba tulu on Eestis 144 eurot kuus ja selleks, et sellelt rahalt maksu maha ei arvataks, peab töötaja tegema tööandjale vastava avalduse. Kui teenitud raha ületab selle summa, tuleb ülejäänult tasuda tulumaksu. Lisaks peab tööandja kinni ka töötuskindlustusmakse, mis on 2,8 protsenti palgast.
Kohustusliku kogumispensioni makse 1 protsent peetakse kinni juhul, kui noor sai töötamisele eelnenud aastal 18 või on vanem kui 18-aastane. Riik lisab sellele summale pensionifondi 2 protsenti.
Tavapärane skeem ehk 2 protsenti endalt + 4 protsenti riigilt taastub 2012. aastast. Kui noorel täitus 18 eluaastat samal aastal, kui tööle minnakse, selle suve teenistusest kogumispensioni makset ei arvestata.
“Lapse teenistust on oluline silmas pidada ka siis, kui läheb iga-aastaseks tuludeklaratsiooni esitamiseks. Esimene asi, mida paljud ei tea, on see, et ka alaealise teenitud töötasu tuleb deklareerida, kui summa ületab 144 eurot aastas. Kui noor on aasta jooksul teeninud alla 12-kordse maksuvaba miinimumi ehk 1728 euro, on õigus kogu makstud tulumaks tagasi saada. Nii saab suvel tehtud töö eest väikese lisaraha veel ka varakevadel,“ märkis Suitsu ja lisas, et paljudele on teadmata ka tõsiasi, et noor peab deklaratsiooni esitama ise ning vanematega koos ühisdeklaratsiooni teha ei saa.
Noor saab oma tuludeklaratsiooni esitada e-maksuametis interneti vahendusel ID-kaardi või pangakoodide abiga. Juhul kui deklaratsioon esitatakse paberil, peab alla 18-aastase noore deklaratsiooni allkirjastama lapsevanem või hooldaja.
Lapsevanemal või eestkostjal on alates teisest lapsest õigus saada täiendavat maksuvaba tulu 1728 eurot aastas iga kuni 17-aastase lapse kohta.
“See on siinkohal tähtis seetõttu, et vanem peab lapse teenitud raha oma tuludeklaratsiooni mahaarvamiste osas lapse täiendava maksuvaba tulu juures ära näitama ja seda ka siis, kui see on alla maksuvaba tulu 144 euro,“ selgitas Suitsu. “Lapse teenitu võrra, kus on arvestatud tema maksusoodustust, on lapsevanema kasutada olev maksusoodustus väiksem.“
Lapse teenitud raha osas soovitab Suitsu juba enne tööle asumist koos noorega paika panna, milleks raha kasutatakse.
“Lastele tuleks juba maast madalast selgitada raha kogumise olulisust suuremate eesmärkide tarbeks. Vanem võiks lapsega kokku leppida, et näiteks pool teenitud rahast pannakse tallele mõne suurema ostu või hobi tarbeks. Et laps kogumise mõistlikkusest paremini aru saaks, võiks temaga koos arvutada näiteks seda, kui palju maksaks soovitud jalgratas, arvuti või muu kallim ese järelmaksuga ostes võrreldes sellega, kui palju kulub ise kogudes ning kui kaua selleks aega kuluks,“ rääkis Suitsu. Lapse motivatsiooni toetamiseks on hea nipp näiteks lisada mingi kogumisperioodi järel puudujääv osa eelarvesse ise – aga seda juhul, kui laps suvel tööd teeb, usinalt säästab ja kokkulepitud eesmärgid täidab.
Lisainfo:
- 7–12-aastane alaealine võib tööd teha 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas. Tal on lubatud teha kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi või reklaami alal. Põllumajanduslikus ettevõttes tehtav töö (rohimine, kastmine) nimetatud tegevusalade hulka ei kuulu. Töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekut. Vajadusel tuleb kaasata elukohajärgne lastekaitsetöötaja, kui tööinspektoril tekib kahtlus lapse soovis tööd teha.
- 13–14-aastane või koolikohustuslik laps (põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni) võib töötada 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas. Tal on lubatud teha tööd, mille puhul töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekut.
- 15-aastane mittekoolikohustuslik alaealine võib tööd teha 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas. Tal on lubatud teha tööd, mille puhul on töökohustused lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja nõusolekut.
-
16-aastane mittekoolikohustuslik ja 17-aastane võib töötada 7 tundi
päevas ja 35 tundi nädalas. Töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku
esindaja nõusolekut.
