Tööajafond
Töösuhted ja töövaidlus

Töösuhted ja töövaidlus (10)

Teisipäev, 20 Juuni 2017 12:12

Rahatüli viib töövaidluseni

Kirjutas
Enamik avaldusi, mis töötajad on töövaidluskomisjoni esitanud, on seotud saamata jäänud töötasu ja lõpparvega.
Esmaspäev, 04 Juuli 2011 16:33

Kuidas korrektselt töösuhet lõpetada?

Kirjutas
   Töölepingu lõppemise alused võib jagada kaheks:      alused, mis toovad automaatselt kaasa töölepingu lõppemise ning     alused, mille puhul on töölepingu lõppemiseks vajalik lepingupoole aktiivne tegevus.  Automaatse töölepingu lõppemise toob kaasa tähtaja möödumine, töötaja surm ning tööandja surm, kui selline leping sõlmiti tööandja isikust lähtuvalt. Aktiivset tegevust eeldab töölepingu lõppemine poolte kokkuleppel ja töölepingu ülesütlemine.   Poolte kokkuleppel võib töösuhte lõpetada igal aja. Oluline on, et pooled on selles kokkuleppele jõudnud. Uus seadus ei anna juhiseid, kas poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamine kirjalikult vormistada või mitte. Hoidmaks ära hilisemaid vaidlusi ja et ikka poolte tahe saaks kinnituse, on soovitav kokkulepe vormistada kirjalikult. Näiteks tööandja A.Sja töötaja X.Y leppisid kokku töölepingu nr 18 sõlmitud 10.03.2007 lõpetamises kokkuleppel TLS § 79 alusel 25.märtsil 2011. Kokkuleppele kirjutavad mõlemad pooled alla ja kummalegi saab üks eksemplar.   Tööandjal ja töötajal on õigus tööleping lõpetada ülesütlemisega. See tähendab, et lepingupool avaldab teisele poolele oma tahet leping üles öelda ja seda tuleb teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis näiteks saadetakse ülesütlemise teade faksiga, e-kirjaga või tähitud kirjaga. Kui vorminõue on täidetud ja teine lepingupool on tahteavalduse kätte saanud on ülesütlemine kehtiv. Leping lõpeb sellel kuupäeval, mis on avalduses kirja pandud.   Ülesütlemine jaguneb korraliseks ja erakorraliseks. Korraliselt võib lepingu üles öelda vaid töötaja. See tähendab, et tal tuleb tööandjale sellest ette teatada 30 kalendripäeva. Kasutades uut sõnavara võiks avalduse sõnastada järgnevalt: „ Käesolevaga teatan, et ütlen korraliselt üles oma töölepingu nr 18 sõlmitud 10.03.2007. a TLS § 85 lg 1 alusel, viimane tööloleku päev on 25.märts 2011. a.“   Erakorraliselt saab lepingu üles öelda nii töötaja kui tööandja ja seda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgida tuleb ka seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Nii saab tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel näiteks töötaja töökohustuste rikkumise tõttu. Tööandja mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks võib olla seotud tööandja majanduslike põhjustega ehk koondamisega.   Ka töötajal võib olla mõjuvaid põhjusi töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Need võivad tuleneda tema enda isikust mis on seotud terviseseisundi või perekondlike kohustuste täitmisega või tööandjapoolsetest kohustuste olulisest rikkumisest. Erakorralist ülesütlemist tuleb alati avalduses põhjendada ja välja tuua need asjaolud, mille põhjal töötaja leiab, et on õigustatud töölepingut erakorraliselt üles ütlema etteteatamistähtaega järgimata   Kui töölepingu lõpetamine ei suju ja omavaheline selgitamine jääb tulemusteta, on võimalus erimeelsuste lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse pöörduda. Ülesütlemist saab vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest.  Ei ole ka uue töölepingu seadusega kadunud probleemid ja vaidlused, mis tekivad töösuhte lõpetamisel või lõppemisel, kirjutab Marika Liiv, Lõuna inspektsiooni jurist Võru Linnalehes. Tuleb tunnistada, et probleeme on juurde tekkinud ja seda just seaduse uue sõnastuse tõttu. Sisse juurdunud vana tööseaduse kasutamine  ei taha ununeda ja uue kasutamisega pole veel harjutud. Töölepingu seadusest leiab töölepingu lõppemise alused ja ülesütlemise viisid.
Esmaspäev, 04 Juuli 2011 15:38

Kuidas vallandada hooletut raamatupidajat?

Kirjutas
Korteriühistu raamatupidaja ei tulnud oma tööga toime: raamatupidamise andmed ei lange kokku maksudeklaratsioonides näidatud andmetega, elanikud kurdavad, et arvetes esineb vigu. Raamatupidaja on töötanud kaks aastat töölepingu alusel. Kuidas teda õigesti vallandada, et mitte maksta kompensatsiooni, vaid pidada tema palgast kinni summa käestlastud raamatupidamise taastamiseks teise raamatupidaja poolt.

Vastavad Expert2Expert OÜ spetsialistid
Esmaspäev, 04 Juuli 2011 15:35

Aegumise kohaldamisest töösuhetes

Kirjutas
Aegumise kohaldamisest töösuhetes räägib Lääne inspektsiooni Saaremaa töövaidluskomisjoni juhataja Evi Ustel-Hallimäe
Aegumise kohaldamisest töösuhetes räägib Lääne inspektsiooni Saaremaa töövaidluskomisjoni juhataja Evi Ustel-Hallimäe.
Teisipäev, 28 Juuni 2011 15:22

Raamatupidaja töö üleandmine

Kirjutas
Eelmine raamatupidaja tegi korteriühistu raamatupidamises vigu, ei andnud üle dokumente, maksud ei vasta maksudeklaratsioonile, osaliselt on puudu analüütiline ülevaade, ei ole võimalik toetuda aastaaruande saldole. Kas võib reguleerida saldot remondifondi abil? Kuigi ma saan aru, et ka see pole õige. Kuidas toimida sellises olukorras?

Vastab Aleksei Kuznetsov, Donoway Assurance auditi projektide juht
Kolmapäev, 22 Juuni 2011 14:40

Lapsele suveks töökohta otsides tuleb teada reegleid

Kirjutas
Lapsele suveks töökohta otsides tuleb teada reegleid Lapse suvise töökoha puhul peab arvestama tööseaduses toodud reeglitega alaealise töötamisele ning maksudega, mida ka lapse palgalt tasuda tuleb, kirjutab täna Saare maakonna päevaleht ''Meie Maa'.
Esitasin tööandjale lahkumisavalduse 12-ndal mail 2011 töölepingu seaduse § 91 lõike 3 alusel erakorraliselt ja päevapealt lahkumiseks alates 16. maist 2011. Põhjuseks püsiv, 60% tervisekahjustus. Esitasin lahkumisavalduse paberil. Kas ma võin ja kas sellel teol on ka juriidiline alus, kui ma esitan uue lahkumisavalduse e-kirjaga, et vabastada mind hoopis 14-ndast maist töölt sama paragrahvi alusel? 15-ndal mail peaksin jälle tööl olema 8.00-19.00. Tervis lihtsalt ei pea vastu sellisele koormusele. Andsin avalduse töölt lahkumiseks alates 16. maist 2011. Kas 16. mail pean veel tööl olema või ei pea enam olema?

Vastab Sirje Aava, Tööinspektor-jurist, Tööinspektsioon
Esmaspäev, 20 Juuni 2011 14:24

Suvel töötavate alaealiste maksustamine

Kirjutas
Suvel töötavate alaealiste maksustamine Maret Hallikma,
vandeadvokaat,
advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär

Alaealisele töötajale palga maksmisega ei kaasne tööandjale täiendavaid kohustusi. Levinud arusaam, et suveks õpilase töölevõtmisega tekib ülemäärane peavalu, ei pea siinkohal paika.
Tambet Laasik, advokaat, Advokaadibüroo Aivar Pilv Tambet Laasik, advokaat,
Advokaadibüroo Aivar Pilv


Kõige üldisemalt on töötaja konkurentsikeeld seadusest või lepingust tulenev isiku eneseteostusvabaduse piirang. Töölepingu seadus sätestab, et konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimise korral ei tohi töötaja töötada tööandjaga samal tegevusalal ega isiku juures, kes on tööandja konkurendiks. Kuna konkurentsikeeld on olemuslikult töötaja tegevusala või töökoha vaba valiku piiramine, peab selle eest maksma tasu, mille suurus peab olema õiglane ja kompenseerima töökohavaliku piirangut (vt nt Riigikohtu 14. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-05, p 13; Riigikohtu 16. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-05, p 23). Ühtlasi on tasu maksmine ka töötaja konkurentsikeelu kehtivuse eelduseks.
Tööinspektsioon pöörab kõrgendatud tähelepanu alaealiste töötamisele Tööinspektsioon alustas 1. juunil, lastekaitsepäeval, alaealistega sõlmitud töösuhetele keskenduvat sihtkontrolli. Paljud noored, ka kooliõpilased, käivad aastaringselt tööl, et endale ise taskuraha teenida. Suvisel koolivaheajal on aga töö tegemisest huvitatud noori veelgi enam ning suurem on lühiajaliste tööpakkumiste osakaal. Lühiajaliste tööde puhul pööravad tööandjad sageli töötingimustele vähem tähelepanu kui pikaajaliste töösuhete puhul.
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255