"On selge, et viimaste kuude arengud majanduses on osutunud mõnevõrra teistsuguseks ja ka ebameeldivamaks eelarve koostamise ajal prognoositust. Alustame eelarveaastat positsioonilt, kus me ei saa enam loota 6,8 protsendi suurusele nominaalkasvule, mistõttu on muutunud küsitavaks ka riigitulude planeeritud mahus laekumine," ütles LHV panga majandusekspert Heido Vitsur BNS-ile.
"Võimalik, et eelarve defitsiit kujuneb mõnevõrra suuremaks kui planeeritud, kui ei saavutata edu maksulaekumiste parandamise osas," ütles Nordea Panga Eesti peaökonomist Tõnu Palm BNS-ile. "Tubli palgakasv hoiab üleval küll sotsiaalmaksu laekumised, kuid risk on käibemaksu alalaekumise osas. Ka ettevõtete tagasihoidlikum kasumlikkus ja vajadus investeerida ei luba maksta kõrgeid dividende," selgitas Palm.
Palmi hinnangul aeglustub majanduse nominaalkasv eeskätt esimesel poolaastal, reaalkasv järk-järgult elavneb samaaegselt aeglustuva inflatsiooniga.
Heido Vitsuri hinnangul on lootus 3,6-protsendilisele reaalkasvule ekspordist sõltuvas Eestis liiga optimistlik, sest tulevaks aastaks on oodata maailmamajanduse ja eriti eurotsooni nõrgemat taastumist sellest, mida loodeti veel mõned kuud tagasi.
Ka tuleb Vitsuri sõnul arvestada asjaoluga, et riigikogus hääletati menetlusest välja eelarvet tasakaalustanud autode maksustamise uus kord ning võeti suund kulutuste kärpimisele, mis omakorda toob suure tõenäosusega kaasa teatava negatiivse surve maksutuludele.
Vitsuri sõnul ei pruugi paari protsendi võrra väiksem nominaalkasv iseendast tuua kaasa eelarve tasakaalu põhimõtte rikkumist Eesti poolt, kuid ilmselt pole kõikide kulutuste planeeritud mahus tegemine tasakaalus eelarve puhul siiski võimalik.
Tõnu Palm omalt poolt aga pidas kõige olulisemaks riigilaenude vältimist, sest see vähendaks erasektori võimalusi laenu võtta.
Tuleva aasta eelarves on arvestatud tuleval aastal majanduse reaalkasvuks 3,6 protsenti ja nominaalkasvuks 6,8 protsenti. Euroopa Komisjon ootab oma prognoosis näiteks reaalkasvuks 3 protsenti ja nominaalkasvuks 6,5 protsenti. OECD langetas sügiseses majandusprognoosis Eesti tuleva aasta reaalkasvu 3,6 protsendilt 2,4 protsendile.
