Poliitikauuringute keskuse Praxis uuringu põhjal tegeleb allhangetega kõikidest eksportivatest ettevõtetest Eestis vaid alla kümnendiku, kirjutab BNS viidates Eesti Päevalehe artiklile.
Praxise analüüs Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumustest lükkab lehe sõnul ümber arvamuse, justkui keskenduks Eestist eksporditav ainult allhankele ja täidetakse vaid etteantud tellimusi. Praxise analüütikud leidsid pea pooltteist tuhandet ettevõtet küsitledes, et kõigist ekspordiga tegelevatest firmadest teeb vaid üheksa protsenti ülekaalukas mahus või peamiselt allhankeid.
45% oli uuringu põhjal ettevõtteid, kelle ekspordist 90–100% moodustab omatoodang või -teenus. Ettevõtteid, kelle müügitulust üle poole moodustab eksporditulu, on ligi 40%.
Praxise analüütik Risto Kaarna selgitas ajalehele, et allhanke tegijate all mõtles Praxis ettevõtteid, kes täidavad vaid tellimust. "Kuna nii vähesed eksportijad teevad allhankeid, peaks see lükkama ümber levinud arusaama, et Eesti on allhankemaa."
"Samas on toote või teenuse pakkumine teisele ettevõttele täiesti normaalne äritegevus ja olulisem küsimus võiks olla pigem selle tegevuse lisandväärtuse suuruse kohta või teisisõnu, selle tegevuse asetsemise kohta globaalses väärtusahelas," lisas Kaarna. "Allhanget on võimalik teha nii lihtsat kui keerulist, standardset kui innovaatilist."
Kaarna sõnul võib seda, et allhanke tegijate numbrid pole võrreldes 2008. aastaga eriti muutunud, lugeda heaks saavutuseks – Eesti ekspordinäitajad ei saanud majandussurutises väga oluliselt kannatada.
Leht märgib, et statistikaameti andmeil oli eksportivaid väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid 2010. aastal 12,8 protsenti, nende ekspordimaht moodustas 76 protsenti kõigi ettevõtete koguekspordist.
