Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta novembris 884 miljonit eurot ning võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes müügimaht ühe protsendi jagu.
Mertsina märkis pressiteates, et kuigi aastases võrdluses vähenes maht protsendi võrra, siis kuises võrdluses jäi see sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud numbrite järgi eelmise kuu tasemele. Möödunud aasta esimene pool oli jaekaubanduses küll veel nõrgem, kuid aasta teisel poolel selle maht kuises võrdluses keskmiselt juba kasvas.
Alampalk ja vanaduspension on kasvanud kiiremini kui hinnad
Novembris mõjutas jaekaubandusettevõtete müügimahtu kõige enam majatarvete, kodumasinate ja ehitusmaterjalide müügimahu langus, samas kui suurim positiivne mõju tuli interneti teel tehtud müügimahtude kasvust.
Samas nentis ökonomist, et kuigi majapidamiste rahaline seis kosub tasapisi, ei ole nende kindlustunne veel paranema hakanud ning sellel on tarbimisele tugev negatiivne mõju. Endiselt on inimestele suuremaks mureks töökoha kaotus ja koos sellega oma rahalise seisu võimalik halvenemine.
„Swedbanki viimase, novembris avaldatud prognoosi järgi kasvab brutopalk sel aastal 6,5 protsenti. See suurendab kuist netopalka, ent koos inflatsiooniga netopalk väheneb. Alampalk tõuseb sel aastal 8 protsenti ja keskmine pension 5 protsenti. Viimase kolme aastaga kasvas keskmine palk umbes sama palju kui hinnad – reaalpalk pole veel eelmise tipuni jõudnud –, kuid alampalk ja vanaduspension on kasvanud hindadest tublisti rohkem,“ ütles Mertsina.
Maksutõusude negatiivse mõju kõrval parandab laenukohustustega majapidamiste ostujõudu intressimäärade oodatav kiire langus. Kuue kuu euribor on üle-eelmise aasta oktoobrisse jäänud tipust tulnud allapoole juba ligi 1,6 protsendipunkti ja sel aastal Mertsina sõnul langus jätkub. Euroopa Keskpank peaks Swedbanki viimase prognoosi järgi langetama oma hoiuse püsivõimaluse intressimäära selle aasta septembriks 1,75 protsendile.
Kogupalga muutusel on olnud tugev mõju tarbimisele
„Palgakasv on küll veel tugev, kuid võrreldes varasema paari aastaga on selle hoog raugenud. Kuna vähenenud on palgatöötajate arv, on aeglustunud ka kogupalga juurdekasv. Inflatsiooni arvestamata on kogupalk küll 2022. aasta langusest välja tulnud, kuid 2024. aasta esimesel kolmel kvartalil oli selle kasv ikkagi viimase 14 aasta nõrgim. Kogupalga muutusel on olnud aga tugev mõju tarbimisele,“ selgitas ökonomist.
Positiivse mõjuga peaks aga tema vaates olema kõrge tööhõive. „Töötuid oli kolmandas kvartalis küll 16 000 inimest rohkem kui kolm aastat tagasi, see tähendab enne majapidamiste kindlustunde langust, kuid samal ajal on hõivatud inimesi 42 000 rohkem. Hõivatute osakaal Eestis on Euroopa üks kõrgemaid, sealhulgas kõrgem kui Lätis, Leedus ja Soomes. Töötusemäär on küll tõusnud – kolmandas kvartalis oli see 7,4 protsenti, mis ületab viimase kümne aasta keskmise 6 protsenti –, kuid jääb siiski oluliselt madalamaks kui 15 aasta taguse majanduskriisi ajal. Samuti on registreeritud töötute arv ja töötusemäär aastatagusega võrreldes väiksem,“ kirjeldas Mertsina.
Jaemüügimahtude languse kõrval tegid sõidukite müügimahud automaksu ootuses eelmise aasta sügisel erakorraliselt tugeva kasvu. See avaldas mingil määral mõju ka jaekaubandusettevõtete müügimahtudele. Kui aastatel 2021–2022 oli sõidukite müük 26 protsenti ja 2023. aastal 29 protsenti kogu sisekaubandusest, siis eelmise aasta novembriks tõusis see osakaal 35 protsendini. See oli aastatagusega võrreldes ligi 70 miljonit eurot rohkem, millest ligi pool olid eraisikute sõidukite ostud ja mis oli 4–5 protsenti novembri jaemüügist. Sõidukite ostud aga ei tähenda Mertsina sõnul tingimata kaotatud jaemüüki, kuna osa rahast võis jääda ka hoiustele.
