Euroopa Keskpanga nõukogu neljapäevane intressimäärade muutmise otsus ei tulnud üllatusena ning turud olid sellega arvestanud, ütles SEB Panga privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
"Turg pidas intressilangetamise tõenäosuseks vaid nädal otsusele eelnevalt 60 protsenti. Samas retoorikas väljendus see ootus isegi intensiivsemalt," ütles Koppel BNS-ile.
Koppel ei ole eriti optimistlik selles osas, et pärast intressilangetust võiks kapital finantssektorist hakata paremini liikuma reaalmajandusse, nii et euroala tööpuuduse määr väheneks.
"Hetkel näib likviidsuse osas olevat tekkinud teatud probleeme ning eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted kipuvad euroalal aeg-ajalt kurtma, et laenuressurss on kallis ja raskesti kättesaadav," sõnas ta. "Seda näiteks sellepärast, et säästurežiimil riigid on osutunud nende ettevõtete jaoks ebameeldivaid üllatusi tekitavateks klientideks. Ma kahtlustan, et Euroopa Keskpank ei jätka ainult traditsioonilise monetaarpoliitikaga, vaid me oleme sisenenud ajastusse, kus võib rääkida üha suuremast loovusest."
Praegu on Koppeli sõnul kõige huvitavam see, et olemuselt selgelt inflatsioonilised poliitikad ei ole suutnud deflatsioonihirmu ja suundumust sellele oluliselt piirata. "Küll aga on see selge, et poliitiline soov ei saa olla deflatsioon, sest sellega hakkama saamine on esialgu selgelt ebamugavam kui inflatsiooni puhul. Lisaks sellele tähendab hinnastabiilsuse hoidmine ka deflatsioonilise survega võitlemist, nii et ka siin võib loovat monetaarpoliitikat uuesti mainida," lisas Koppel.
Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu langetas neljapäevasel istungil põhilise baasintressimäära 0,25 protsendipunkti võrra 0,50 protsendile alates selle nädala kolmapäevast ning alandas laenamise püsivõimaluse intressimäära 0,50 protsendipunkti võrra 1,00 protsendile alates tuleva nädala kolmapäevast. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäära pankadele jättis EKP nõukogu muutumatuna 0,00 protsendi tasemel.
