Võrreldes möödunud aastaga kasvab sisenõudluse panus majanduskasvu, sest välisturgude nõrgenemise kõrval on oodata sisetarbmises mõõdukat suurenemist, seda eelkõige investeeringute toel, märgib Lauri BNS-ile saadetud teates.
Inflatsioon osutub sel aastal väliste tegurite tõttu Lauri hinnangul suhteliselt suureks. Tarbijahinnad peaksid kasvama keskmiselt neli protsenti, kuid üldine hinnatõus jääb suure tõenäosusega tagasihoidlikumaks ehk umbes kolm protsenti.
Jooksevkonto püsib Lauri prognoosi kohaselt endiselt ülejäägis, tööpuuds langeb, välisvõlg ja majapidamiste võlakoormus langevad ning riigieelarve jääb tõenäoliselt ülejääki.
Lauri märgib oma teates, et Eesti majandust mõjutavad sel aastal eelkõige mitmed välisriskid, kuigi ka kodumaiseid ei tasu unustada.
Välistest teguritest, mis Eesti majandust mõjutavad, tuleb kindlasti esikohale tõsta välisnõudluse kasvu vähenemist, kuid kohe selle järel asub oma mõjudega hinnatõusu surve. Sisemistest riskidest tuleb mainida eelkõige ettevõtete ja üldisemalt majanduse kohandumisvõimet ja võimalikku tugevat palgatõusu, märgib Lauri oma teates.
2013. aasta osas on üpris suur määramatus Lauri hinnangul seotud elektrituru avamisega väiketarbijate, sealjuures majapidamiste jaoks.
Kuna suurem osa Eesti ettevõtetest on väikesed, siis mõjutab turu avamine suuremat osa Eesti ettevõtjaist. "Võib arvata, et muutuse-eelne ebakindlus ja hinnatõusuga seotud hirmud osutuvad suhteliselt suureks ning see võib tarbimist märkimisväärselt mõjutada," märgib ta.
Samas ei peaks Lauri hinnangul otsene efekt suuremale osale tarbijaist olema väga suur, kuna eratarbijate ostukorvis on elektrienergia osakaal suhteliselt väike ning sama kehtib ka paljude ettevõtete kohta. Elektrienergiat kütteks kasutavate majapidamiste ja mitmete ettevõtete jaoks võib kulude kasv aga olla märkimisväärne ja tähendada nende poolt müüdavate kaupade ja teenuste hinnatõusu, prognoosib Lauri.
Oodatava hinnatõusu ulatust on keeruline hinnata, kuid suurema tõenäosusega jääb Lauri hinnangul elektrienergia hinnatõus 15-25% vahele, sõltudes küll olulisel määral Nordpooli hinnatasemest.
Võrreldes 2011. aastaga väheneb Eesti ekspordi kasv sel aastal tuntavalt jäädes suure tõenäosusega 10% väiksemaks, selgub prognoosist. Samas ei välista Lauri ka tugevamat kasvu, kuid see sõltub olemasolevate võimaluste kasutamisest ning on seotud eelkõige Eesti ettevõtete kohandumisvõimega.
Põhiliseks kasvu pidurdavaks teguriks on Lauri hinnangul peamiste välisturgude aeglane või olematu kasv, kuid pärssivaks osutub ka tootmisvõimsuste kõrge rakendatuse tase mõningates sektorites. Toetavaks teguriks on Eesti majanduse ja ettevõtete parem konkurentsivõime mitmete Euroopa riikidega võrreldes.
Oma prognoosis tõi Lauri välja ka Eesti tootmise suhtelise odavuse võrreldes Soome ja Rootsiga, mis peaks olema oluline konkurentsieelis kehvadel aegadel ning suurendama sealsete tootmisbaaside laienemist Eestis ja ümberpaiknemist siia.
Eesti ettevõtjate jaoks on Lauri hinnangul kasvavalt oluline teenuste turu avamine Euroopa Liidus (EL). "See edeneb äärmiselt visalt. Igasugune progress selles vallas mõjuks Eesti ettevõtele ja ekspordile soodsalt," märgib analüütik.
Teenuste ekspordi kasv jääb sel aastal Lauri hinnangul siiski üpris tõenäoliselt tagasihoidlikuks, kuna turismis oleks peale väga edukat eelmist aastat tugevat kasvu oodata üpris optimistlik. Kasvu ta siiski ei välista, kuna stabiilsem keskkond ja kehvemad majandusolud võivad jõukate naaberriikide elanike huvi Eesti vastu suurendada.
Inflatsioonist rääkides märkis Lauri, et eelkõige välistest teguritest tulevalt ei osutu Eesti, aga ka laiemalt eurotsooni ja Euroopa inflatsioon niivõrd tagasihoidlikuks kui võiks eeldada majanduskasvust.
Välisnõudluse dünaamika kõrval on Eesti majanduse jaoks äärmiselt oluline välishindade käitumine. Tõusvad hinnad mõjutavad ühelt poolt kohalikku hinnataset, sealjuures tootmiskulusid, kuid nad mõjutavad ka eksporditulusid, märgib analüütik.
Nafta hinna tõus mõjutab Lauri sõnul otseselt transpordikulusid, kuid avaldab mõningase viitajaga mõju ka küttekuludele ning olulise kasvu puhul ka kaupade ja teenuste hindadele.
Lauri hinnangul võib selle aasta keskmiseks töötuse määraks kujuneda umbes 10% ja järgmisel aastal umbes kaheksa protsenti. Töötuse langus toimub nii kasvava hõive, ligi üks kuni kaks protsenti mõlemal aastal, kui ka mõningase aktiivsuse kasvu tõttu sel aastal.5
Vaatamata suhteliselt kõrgele töötuse määrale hakkab Lauri sõnul ettevõtjaid järjest enam kimbutama sobivate töötajate nappus ning kvalifikatsioonilised ebakõlad tähendavad kasvavat palgasurvet. Tõenäoliselt jääb keskmine palgakasv viie kuni seitsme protsendi vahele, kuid suhteliselt suureks hindab analüütik tõenäosust, et palgakasv kiireneb pakutust enam.
Lauri toob oma prognoosis välja ka selle, et alates järgmisest aastast hakkab elanikkonna vananemine oluliselt mõjutama tööjõu arvukust.
Tööjõu pakkumine väheneb Lauri prognoosi kohaselt keskmiselt umbes 3000 inimese võrra igal järgneval aastal, mis tähendab, et tööpuuduse langus osutub suhteliselt kiireks.
Lauri toob oma analüüsis välja ka selle, et nappus on ühelt poolt kõrgelt kvalifitseeritud töötajaist, kuid samuti ka odavat tööd tegijatest.
