Analüütikute hinnangul oli inflatsiooni pidurdumine aprillis tingitud naftahindade langusest ning transpordikulude alanemisest, kuid hinnatõusu hoiab üleval toidu kallinemine.

SEB panga majandusanalüütiku Ruta Arumäe sõnul oli inflatsiooni aeglustumine aprillis ootuspärane. "Üldises plaanis valitseb hinnastabiilsus, kuuga enamus hindu praktiliselt muutunud ei ole. On mõned üksikud valdkonnad, kus hindu rohkem muudetud on, mis on enamasti kuiselt tihti kõikuvad ja mitte püsivamalt kallinenud," kommenteeris Arumäe.

"Nende osas said muuhulgas mõned märtsis toimunud erakorralised hinnatõusud aprillis taas tagasi pööratud," ütles Arumäe, lisades, et aprillis on hindu teistest enam tõstnud toitlustusasutused ning ilmselt on inimesed rohkem väljaspool kodu sööma asunud.

"Hea uudis tarbijatele on see, et naftahinnad aprillis maailmas märgatavalt odavnesid ning osaliselt kajastub see ka aprillis Eesti kütusehindades ja väiksemates transpordikuludes. Hea uudis on ka see, et eluasemekulutused pole enam edasi suurenenud pärast aasta alguse hüpet," sõnas Arumä.

Aasta alguse elektrihinna tõus on tema sõnul siiski peamine asjaolu, mis aastainflatsiooni numbrit üleval hoiab. "Teine peamine kallineja on toit. Mõlemad on paraku vältimatud esmatarbekulutused ja mõjutavad kõiki tarbijaid, eriti väiksema sissetulekuga inimesi," lisas analüütik.

"Edasiseks ootame inflatsiooni suhtelist stabiilsust. Aasta keskmiseks inflatsiooniks ootame 3,3 protsenti, kuiselt kõiguvad need väärtused siia-ja sinnapoole seda keskmist," prognoosis Arumäe.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Kristjan Pungase sõnul on inflatsiooni pidurdumist on viimastel kuudel soodustanud välistegurite mõju vähenemine.

Maailmamajanduse nõrkuse tõttu on kütuste hinnad välisturgudel odavnenud ning toonud kaasa alaneva inflatsiooni nii Eestis kui eurotsoonis. Aprillis oli kütus Eestis 6,6 protsenti odavam kui aasta tagasi, teatas ministeerium.

"Aprilli hindu mõjutasid ka hooajalised põhjused - värskete aiasaaduste müügiletulek ning turismihooaja algusele iseloomulik majutuse kallinemine. Samas sideteenused jätkasid odavnemist aprillis, mis koos elektri mõningase odavnemisega tasakaalustas eelmainitud hinnatõuse," märkis Pungas ministeeriumi kommentaaris.

Kuna möödunud aasta kevadel ja suve alguses nafta hind kiirelt alanes Euroopa võlakriisi ning maailmamajanduse väljavaadete halvenemise tõttu, siis võib Pungase sõnul järgmistel kuudel inflatsiooni pidurdumine peatuda.

Euroala inflatsioon alanes aprillis esialgsel hinnangul kütuste odavnemise ning teenuste hinnatõusu pidurdumise tõttu 1,2 protsendini. Aeglustumine oli oodatust kiirem, mis osalt viitab Euroopa sisetarbimise nõrkusele, teatas ministeerium.

Eesti Panga teatel oli inflatsioon aprillis viimase kahe ja poole aasta madalaim. "Aprillis mõjutasid inflatsiooni arengut muutlikud energiahinnad. Ligi kolmandiku inflatsioonist põhjustas elektrihind, mis kallines eelmise aasta aprilliga võrreldes 28 protsenti," ütles Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja Rasmus Kattai keskpanga kommentaaris.

Samas pidurdas tema sõnul inflatsiooni mootorikütuste odavnemine. "Naftahind langes aprillis maailmaturul järsult, märtsiga võrreldes ligikaudu kuus protsenti. Selle tõttu oli ka mootorikütuste hinnatase Eestis aastatagusega võrreldes 6,6 protsenti madalam. Energia odavnemise tõttu aeglustus euroala inflatsioon 1,2 protsendini," sõnas Kattai.

Toiduainete hinnatõus püsis aprillis 5,2 protsendi juures ja moodustas koos tubakatoodete ja alkoholiga üle poole inflatsioonist. Lähikuudel on eelmise aasta kõrge võrdlusbaasi tõttu oodata toiduainete hinnakasvu ajutist aeglustumist. Edaspidi, kui nõudlus maailmaturul tugevneb, võib toiduainete hinnatõus kiireneda ja muutuda laiapõhjaliseks, teatas keskpank.

Alusinflatsioon, mida ei mõjuta toidu- ja energiahinnad, püsis Eesti Panga teatel aprillis madal, ulatudes aastavõrdluses 0,9 protsendini. Alusinflatsiooni hoidsid madalal eelkõige sideteenuste ja tööstuskaupade, sealhulgas püsikaupade nagu elektroonika ja sõidukid odavnemine.

"Selle põhjuseks oli nõrk üleilmne nõudlus, aga ka euro hiljutine tugevnemine Aasia riikide valuutade suhtes. Tööstuskaupadest olid erandiks riided ja jalatsid, mille hinnakasv oli 5,3 protsenti. Viimase aasta jooksul on riiete ja jalatsite kallinemine olnud Eestis kiirem kui Euroopa Liidus," sõnas Kattai.

Eesti Pank prognoosis eelmise aasta detsembris 2013. aasta keskmiseks ühtlustatud tarbijahindade kasvuks 3,6 protsenti, kuid aasta esimeste kuude hinnatõus on osutunud prognoositust väiksemaks. Keskpank avaldab uue majandusprognoosi 12. juunil 2013.

Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palmi sõnul aeglustus hinnakasv aprillis Eestis oodatust rohkem. "Kui transpordikulude osas oli kuine hinnalangus ootuspärane, siis eluasemekulude osas leidis aset oodatud kerge kasvu asemel langus. Eluasemekulude aastakasv püsib samas jätkuvalt kõrgel tasemel, alanedes märtsikuu 10,3 protsendilt aprillis 9,7 protsendini," märkis Palm.

Hinnakasvu aeglustumisest hoolimata kasvas Palmi sõnul inflatsioonilõhe Eesti ja euroala vahel ikkagi veidi, umbes 1,9 protsendini. Euroala esialgne tarbijahindade harmoneeritud indeks oli aprillikuus 1,2 protsenti võrreldes 1,7 protsendiga märtsis. "Konkurentsivõime hoidmiseks on mõistlik mitte rõhuda hinnakasvule, vaid pigem läbimüügile. Tänasesse keskkonda sobivad sooduskampaaniad, sest tarbija vajab innustust," sõnas Palm.

"Käesolevaks aastaks ootame inflatsiooni aeglustumist Eestis, mida toetab muude tegurite kõrval madalam nõudlus ning toormehindade vaoshoitus. Impordihinnad ja tootjahinnad peegeldavad alanevat hinnasurvet. Ka välisturgudel laiemalt, sealhulgas Skandinaavias ei valmista inflatsioon probleeme. Pigem peab muret tundma investeeringute ja majanduskasvu väljavaate pärast," prognoosis ökonomist.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul avaldasid hinnakasvu aeglustumisele suurimat mõju eluasemekulutuste kasvu taandumine ning transpordiga seotud hindade vähenemine.

"Elektri hind vähenes märtsiga võrreldes. Elektrienergia hinnamuutust mõjutab muuhulgas CO2 kvoodi hind," sõnas Mertsina. Viimastel aastatel on tema sõnul heitmekvootide hind aga oluliselt langenud ning tõenäoliselt langeb see veelgi, kuna Euroopa Komisjon ei saanud Euroopa Parlamendi toetust oma hiljutisele ettepanekule kõrvaldada ajutiselt müügilt osa heitmekvoodist vähendamaks nende ülepakkumist.

"Transpordikulutusi vähendas nii aastases kui kuises võrdluses alanenud mootorikütuse hind, samuti pealinna tasuta ühistransport. Mootorikütus oli möödunud kuul 6,6 protsenti odavam kui aasta varem. Maailmaturu toornafta hind langes aprilli keskpaigaks viimase üheksa kuu madalaimale tasemele, kuid hakkas seejärel taas tasapisi kerkima. Tõenäoliselt on tegemist vaid hinna mõningase korrektsiooniga ning lähiajaks prognoosime pigem maailmaturu toornafta hinna praeguse taseme püsimist või isegi langust," prognoosis Mertsina.

Kuigi toiduained panustavad Mertsina sõnul hinnakasvu jätkuvalt olulise osa ning nende aastane hinnakasv püsib veidi üle viie protsendi, on viimasel paaril kuul märgata kasvu aeglustumist. "Toiduainete hinnakasvu aeglustumist toetab maailmaturu toidutoorme hindade vähenemine. Lähiajaks me maailmaturu toidutoorme hindade kasvu ei prognoosi," sõnas panga ökonomist.

Kuigi tervishoiukulutused moodustavad tarbijahindade korvis tagasihoidliku osa, on nende panus viimastel kuudel märgatavalt kasvanud, rääkis Mertsina. "Aastases võrdluses kasvasid tervishoiuga seotud hinnad üle kuue protsendi. Hinnakasvu üheks olulisemaks põhjuseks on aasta alguses kehtima hakanud kõrgem koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiidi- ja voodipäeva tasu," märkis ta.

Tarbijate kindlustunde indikaator on Mertsina sõnul viimastel kuudel järk-järgult paranenud ning samuti on aasta alguseks elektrihinna kallinemise ootuses kerkinud eesoleva aasta hinnakasvu kartus viimastel kuudel leevenenud.

"Välise hinnakasvu surve vähenemine kütuse ja toiduainete hindadele toetab inflatsioonitempo edasist aeglustumist lähikuudel. Heitmekvootide hinna edasine langus võib langetada elektri börsihinda. Seetõttu peaks inflatsioonitempo lähemate kuude jooksul jätkuvalt taanduma," sõnas Mertsina.

"Kuigi aprill oli sellel aastal esimene kuu, kus tarbijahinnad võrreldes eelmise kuuga ei kallinenud vaid odavnesid 0,1 protsenti, ei saa me olukorraga tarbijahindade tasemes kuidagi rahule jääda," ütles LHV Panga majandusanalüütik Heido Vitsur.

"Muutus ju Eesti vaatamata hinnataseme väikesele alanemisele aprillis võrreldes märtsiga euroala keskmise suhtes ikkagi peaaegu poole protsendipunkti võrra kallimaks riigiks. Vähenes ju euroala aasta keskmine tarbijahinnaindeks märtsi 1,7 protsendilt aprillis 1,2 protsendile. Seetõttu oleks soovinud ka Eestis näha võrreldes märtsiga mõnevõrra suuremat tarbijahinnaindeksi alanemist," lisas ta.

Kuivõrd aprillis oli oodatavalt tarbijale suurima ebameeldivuse tekitajaks elektrihinna kallinemine, oli Vitsuri sõnul loogiline ka see, et võrdluses eelmise aasta vastava kuuga jääb aprillis tarbijahinnaindeksi kasv üldise negatiivsema fooni tõttu küll madalamaks kui eelnevatel kuudel, kuid siiski tunduvalt kõrgemaks kui euroalal keskmiselt.

"Kuivõrd Eesti jääb ka eelolevatel kuudel euroala kõige kiiremalt kasvavate majanduste hulka, ning et jaanuaris toimunud elektrihinna kallinemine jääb meid saatma terve aasta, jääb Eesti tarbijahindade kallinemine eelolevatel kuudel tunduvalt kõrgemaks kui euroalal keskmiselt," prognoosib Vitsur.

"Samas ei tähenda see aga seda, et jätkuv surutis euroalal ja selle mõju tarbijahinnaindeksile ei hakkaks ka meil eelolevatel kuudel pidurdama tarbijahindade kallinemist võrdluses eelnevate kuudega ja mõnevõrra ka võrdluses eelmise aastaga."

Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi (THI) muutus aprillis võrreldes märtsiga  miinus 0,1 protsenti ning võrreldes eelmise aasta aprilliga oli kasv 3,1 protsenti. Kaubad olid 2012. aasta aprilliga võrreldes 2,1 ja teenused 4,9 protsenti kallimad.