Eesti kommertspankade analüütikute sõnul lähiajal eksporditurgudel seisu paranemist oodata ei ole.
"Eesti ekspordi kasvud on viimastel kuudel olnud väga kõikuvad, kuid trendina on näha ekspordi kasvude aeglustumist koos eksportturgude jahenemisega," ütles SEB Panga majandusanalüütik Ruta Arumäe BNS-ile.
"Kaks viimast kuud on eksport olnud languses, mis on juba veidi negatiivsem märk kui siiani olnud üksikute kuude kõikumised. Samas viimase kolme kuu keskmine ekspordi kasv on olnud 3,4 protsenti," märkis ta.
"Lähiajal eksporditurgudel seisu paranemist ei ootaks," lisas analüütik.
Peamine ekspordi languse vedur on Arumäe sõnul olnud kütuste eksport, aga ka ülejäänud eksport kuigipalju ei kasva. Suurim eksporditav kaubagrupp, masinad ja seadmed, näitab samuti nõrgenemist võrreldes eelmiste kuudega, märkis Arumäe.
"Viimaste kuude ekspordi kasvud on olnud ootustest madalamad ning tähendavad allapoole riski sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprognoosile," prognoosis Arumäe.
"Kuivõrd meie kõige olulisematel turugudel nii läänes kui ka idas konjunktuuri tuntavat paranemist lähikuudel oodata ei ole, aga erilist halvenemist ka mitte, siis võib eeldada, et lähikuudel jääbki meie väliskaubandus surve alla jäädes mõne protsendi võrra eelmise aasta tasemest allapoole," ütles LHV panga majandusekspert Heido Vitsur BNS-ile.
Kuivõrd Eesti väliskaubanduse mahud kuude lõikes sõltuvad tingitult meie majanduse väiksusest vägagi oluliselt juhuslikest teguritest ja võivad seetõttu ka üldiselt stabiilses ja soodsas olukorras kuust kuusse mitme protsendi ulatuses kõikuda, on olukorra hindamisel õigem aluseks võtta mõnevõrra pikem, vähemalt kolme kuu pikkune periood, ütles Vitsur.
"Kolme kuu andmetest nähtub, et sellel aastal ekspordi dünaamika ei järgi tavalist mustrit, kus suhteliselt väiksema ekspordimahuga kuule järgneb tunduvalt suurema mahuga kuu, sest nii veebruaris kui ka märtsis jäi selle aasta ekspordi maht eelmise aasta mahule tuntavalt alla: vastavalt 68,6 miljonit eurot ja 24,0 miljonit eurot," sõnas Vitsur.
Samas ei tasu Vitsuri sõnul sellest seigast veel teha järeldust, et eurotsooni probleemid on meie majandust just sellises ulatuses mõjutama hakanud, kuivõrd tuntav vähenemine on toimunud üksnes kahe ja küllalt spetsiifilise ja alati volatiilse kaubagrupi – mineraalsete toodete ja metalli ja metallitoodete – osas. Eksport vähenes neis gruppides vastavalt 38 protsenti ehk 70 miljonit eurot ja 28 protsenti ehk 21 miljonit eurot.
"Hoopis olulisem on aga hinnata meie suurima, 285 miljoni euro suuruse kaubagrupi – masinate ja seadmete – dünaamikat. Kui selle grupi ekspordi maht oli veebruaris võrreldes möödunud aastaga veel mõnevõrra suurem, siis märtsis jäi ta möödunud aastale juba kahe protsendi ulatuses alla ja paraku võib just see asjaolu vihjata konjunktuuri halvenemise pikemaajalisele trendile, mille saabumist olemegi juba alates möödunud aasta sügisest eeldanud," sõnas Vitsur.
"Peame sellel aastal harjuma tagasihoidlikumate kasvunumbritega. Eesti ekspordi aastakasv tõotab jääda esimesel poolaastal tagasihoidlikuks. Käes peaks olema sessoonselt aktiivsem kevadperiood, aga kahjuks Euroopa majanduste ees seisab mitmeid "aga"-sid," ütles BNS-ile Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm.
Euroala juhtriigi Saksamaa tööstuse tellimused kasvasid tema sõnul küll kahel viimasel kuul veebruaris ja märtsis, kuid samas ei ole suutnud töötleva tööstuse kindlustunne tõusta kasvu tasemele. "Aprillis langes Saksamaa puhul nii töötleva tööstuse kui ka teenuste sektori parameeter, viidates paigalseisule. Saksamaal läheb Aasia- ja USA-suunalise ekspordi toel veel suhteliselt hästi. Saksamaast omakorda sõltuva ja Eesti majanduse jaoks olulise Rootsi tööstuse kindlustunne püsib samuti kasvu ja languse piirimail," sõnas Palm.
"Eesti ekspordimahud saavad Euroopa turulanguse taustal kasvada siiski kiiremini, sest kasvatame konkurentsivõime ja uutele turgudele sisenemise kaudu turuosa. Mis puudutab viimaseid arenguid, siis Eesti töötleva tööstuse eksporditellimused langesid aprillis möödunud aasta lõpu nõrgale tasemele," ütles Palm. "Samas sisenõudluse toel suudame väliskeskkonna nõrkuse mõju mõnevõrra tasandada. Tagasihoidlikum käibemaksu laekumine aprillis viitab müügitulu aeglustumisele. Tegemist on ajutise majanduse jahtumisega ning järgmine aasta terendab parem."
Kui tahame näidata kaubaekspordi aastakasvu, siis arvestades kasvanud võrdlusbaasi peame Palmi sõnul näitama edaspidi juba üle ühe miljardi eurost kaubaekspordi mahtu. "Seda väljakutset ei lihtsusta ka alanenud ekspordihinnad, mida mõjutab globaalne tootjahindade langus ja tagasihoidlikumad toormehinnad," lisas Palm.
Võrreldes eelmise aasta märtsiga oli statistikaameti andmeil väljaveo vähenemine suurem Rootsi ja Venemaa puhul, langus vastavalt seitse protsenti ja üheksa protsenti. Rootsi ekspordi languse puhul oli Palmi sõnul suurimaks mõjutajaks mineraalsete toodete ehk kütuse aastatagusest tagasihoidlikum eksport.
"USA ja arenevate turgude toel ootame Euroopa ja Skandinaavia majanduse väljavaate järkjärgulist taastumist, kuid see ei tähenda, et olukord kiirelt paraneks. Kaubanduspartnerite investeeringud püsivad sellel aastal veel languses," sõnas Palm.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul piirab Eesti ettevõtete eksporti halvenenud välisnõudlus. "Märtsis vähenes kaupade väljavedu pooltesse meie kümnest peamisest kaubanduse sihtriikidest. Ka lähikuudel püsib välisnõudlus nõrk, mistõttu me ei prognoosi kaupade väljaveo peatset kasvu kiirenemist," ütles Mertsina BNS-ile.
"Märtsis olid nii kaupade välja- kui ka sissevedu teist kuud languses ning esimeses kvartalis kasvas eksport jooksevhindades kolm protsenti ja import kaks protsent," ütles Mertsina. "Kui jaanuari väliskaubandusest kõrvaldada erakorraline tehing laevadega, mis selle kuu ekspordi- ja impordi kasvud kahekohaliseks tõstis, oleks esimeses kvartalis eksport ja import vähenenud vastavalt kaks protsenti ja ühe protsendi."
Kõige enam mõjutas ekspordi vähenemist märtsis Mertsina sõnul mineraalsete toodete väljaveo ligikaudu 40-protsendiline kahanemine. Samas kasvas jõudsalt selle kaubagrupi alla kuuluva elektrienergia eksport. "Märtsis kasvas elektrienergia toodang enam kui kolmandiku võrra, millesse panustas olulisel määral müük ekspordiks. Elektrienergia eksport Soome kasvas üle nelja korra ja Leetu pea kaks korda. Elektroonika ja elektriseadmete, mis moodustavad koguekspordist viiendiku, väljavedu aeglustus esimeses kvartalis üheksa protsendini," ütles Mertsina.
Kuigi töötleva tööstuse toodangu kasv on käesoleval aastal mõnevõrra kiirenenud, on selle müük välisturule Mertsina sõnul oluliselt aeglustunud ning siseturule isegi vähenenud. "Seega toodavad paljud töötleva tööstuse etevõtted ebapiisava nõudluse tõttu üha rohkem lattu," ütles Swedbanki peaökonomist.
Tänavu märtsis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,01 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,12 miljardi euro eest, nii eksport kui ka import vähenesid mullu märtsiga võrreldes kuus protsenti.
Võrreldes veebruariga kasvas nii eksport kui ka import viis protsenti, kusjuures tööpäevade arv oli mõlemas kuus võrdne. Kaubavahetuse puudujääk oli märtsis 116 miljonit eurot ning võrreldes 2012. aasta märtsiga see mõnevõrra vähenes.
