Paabut rääkis teisipäeval ajakirjanikele, et kuni selle aasta märtsikuuni hoidsid ettevõtted hinnatõusudega tagasi, aga märtsis toimunud riigikogu valimised andsid kattevarju hinnatõusude realiseerimiseks.
See protsess jätkub ka praegu, kuid Paabut avaldas loodust, et edaspidi püüavad ettevõtted kasumimarginaali tõstmiseks pigem efektiivsust tõsta.
Hinna tõstmise võimalus sõltub olulisel määral tarbijate käitumisest. Kui tarbijad usuvad, et hinnad tõusevad, on ettevõtetel hinnatõusu lihtsam realiseerida, rääkis Paabut.
Tarbijate tunnetatav hinnatõus on ajalooliselt olnud kõrgem just käibiva valuutaga toimunud suuremate muutuste perioodil. Nii oli see Eestis 1992. aasta rahareformi järel, samuti selle aasta alguses pärast üleminekut eurole, kuigi Eurostat on hinnanud eurole ülemineku mõju suuruseks hindadele 0,2–0,3 protsendipunkti.
Eurole ülemineku eel hinnatõusu ärahoidmiseks algatatud nõndanimetatud ausa hinnastamise kampaania ei täitnud Paabuti hinnangul täies ulatuses oma eesmärki. Kampaania keelas hinnatõusu, millel pole majanduslikku põhjendust, kuid majandusliku põhjendatuse sisu polnud kampaania raames fikseeritud ja seega oli ettevõtetel võimalik siiski hindu kergitada.
