Liidu hinnangul on uued petuskeemid näiteks piiriülesed tehingud kasutatud autodega, kust autosid müüakse odavamalt ning käibemaksu Eestis ei tasuta. Autod saabuvad näiteks läbi Läti, Leedu või Soome, kirjutas liit MTA-le.
Liidu sõnul teab MTA skeemitamisest, kuid seadus ei anna talle võimalusi neid paljastada. Seetõttu tegi liit ametile ettepaneku korraldada kohtumine riigikogu eelarve- ja maksukomisjoniga. Samuti tuleks liidu hinnangul analüüsida uuesti käibemaksumuudatust, mis "ilmselgelt oma erinevaid eesmärke ei täida, vaid pigem motiveerib ettevõtteid skeemitama".
MTA tunneb neid skeeme ja nende raskuskeskme muutumist ning petturid on tõepoolest kandnud suure osa tegevusest välisriiki, kirjutab MTA vastuskirjas. Ameti kinnitusel avastatakse ja tõkestatakse skeemide eelkõige kontrolli käigus. Samuti on MTA tihendanud teabevahetust Lätiga ning töötab tarmukalt selle nimel, et suurendada seda ka Leeduga.
Viimased neli kuud näitavad küll käibemaksuga maksustamise erikorra alusel kasutatud kauba müügi kerget kasvu, kuid see ei viita tingimata skeemitamisele, vaidpärast sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangu jõustumist on suur osa ettevõtteid rohkem motiveeritud erikorda kasutama, märgib MTA vastuskirjas. "Kuna võrreldes kõnealuse piirangu jõustumiseelse ajaga ei ole ilmnenud olulisi muudatusi teistes asjakohastes statistilistes näitajates, siis ei pea me hetkel vajalikuks piirangu eesmärgipärasuse diskussiooni algatamist riigikogus," seisab ameti kirjas.
Detsembris jõustunud käibemaksuseaduse muudatus sätestab, et ettevõttele ostetud sõiduauto on arvestuslikult 50 protsendi ulatuses segakasutuses ning sisendkäibemaksu on võimalik maha arvestada samuti vaid 50 protsendi ulatuses. Tänavu loodeti saada selle muudatusega eelarvesse tulu 47 miljonit eurot, kuid kahel esimese kuuga laekus kõigest 2 miljonit eurot.
