„Eestis on kelmuste teemal tehtud tublisti teavitustööd. Teadlikkuse kasv on andnud tulemuse ning finantskelmuste juhtumite arv ja kahjusummad on möödunud aastal mõnevõrra langenud,“ märkis Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko.
Kui politsei- ja piirivalveameti (PPA) hinnangul peteti 2023. aastal erinevate finantskelmuste kaudu välja veidi üle 9,4 miljoni euro, siis möödunud aastal langes see summa 8,8 miljonile.
Investeerimiskelmused tõid suurima kahju
Kõige suurema kahjuga olid PPA andmetel investeerimiskelmused. Nende registreeritud juhtumite arv oli nii möödunud kui ka ülemöödunud aastal 305. Kui 2023. aastal peteti välja üle viie miljoni euro, siis mullu langes see summa 4,8 miljonile eurole. Investeerimiskelmuste alla kuuluvad juhtumid, kus inimestele pakutakse näiliselt soodsat investeerimisvõimalust, survestatakse neid laenu võtma, avama uusi pangakontosid või kandma raha võltsitud investeerimisplatvormidele.
Tkatšenko hinnangul on investeerimiskelmused üks levinumaid pettusevorme. „Ohvrid kannavad rikkaks saamise lootuses üle suuri summasid, kuid tegelikult aitavad nad oma tegevusega pettusele kaasa, kaotavad raha ja võivad ka pangale võlgu jääda.“
Pangakelmustega välja petetud summad vähenesid möödunud aastal 2,9 miljonilt eurolt 2,3 miljonile. Samuti langes registreeritud juhtumite arv – 524-lt 387-le võrreldes ülemöödunud aastaga.
Pangakelmustes teesklevad kelmid enamasti pangatöötajat, et saada ligipääs ohvri pangakontole ja PIN-koodidele.
Möödunud aastal vähenes ka BEC-skeemide (ärikirjavahetuse petuskeemide) kaudu ettevõtetelt väljapetetud summa – 1,1 miljonilt eurolt 980 000 eurole. Need skeemid hõlmavad näiteks võltsarvete abil ettevõtete petmist.
Samas kasvas pakikelmuste kahjusumma enam kui kahekordseks – 320 000 eurolt 647 000 eurole. Pakikelmustes saadetakse ohvrile petulink, mis näiliselt pärineb kullerfirmalt, paludes sisestada pangaandmed. Samuti võidakse paki kättesaamiseks küsida andmeid sõnumi teel. Saadud infot kasutavad kelmid hiljem kas ohvri pangakontolt raha välja võtmiseks või tema nimel laenude taotlemiseks.
Tehisintellekt muudab petuskeemid ohtlikumaks
Tkatšenko sõnul hakkavad kelmid järgnevatel aastatel pettuste toimepanekuks üha enam kasutama tehisintellekti abi. „Petturid suudavad luua väga tõetruusid videoid, helisalvestisi ja pilte, teeseldes tuntud inimesi või isegi ohvri pereliikmeid,” selgitas ta.
Hiljuti kajastati meedias juhtumit, kus kelmid lõid tehisintellekti abil realistlikke pilte ja videoid Brad Pittist, väites, et ta on sattunud haiglasse, ning petsid selle abil ohvrilt välja 800 000 dollarit.
„Tehisintellekti kasutamine muudab kelmuste tuvastamise keerulisemaks. Kuigi tehnoloogia areneb ja püüab uute petuskeemidega sammu pidada, toimub see paraku viitega,“ märkis Tkatšenko.
„Finantskelmid ei jää kindlasti käed rüpes istuma, vaid töötavad pidevalt välja uusi skeeme, et ära kasutada inimeste heausklikkust ja hajameelsust,“ rõhutas Tkatšenko. Ta toonitas ka ennetuse olulisust: „Hoiame seda meeles ning jagame teadlikkust oma lähedastele, eelkõige vanavanematele. Oluline on teada, et ühelgi pangatöötajal ega teisel ametnikul pole õigust küsida pangakonto PIN-koode või paluda neid edasi saata. Samuti ei tasu vajutada kahtlastele linkidele.“
Tkatšenko sõnul on kõige tähtsam märk ohust kiirustamine. „Kui keegi survestab teid kiiresti tegutsema, on see juba iseenesest kahtlane. Kelmid panustavad just sellele, et inimene kaotaks kiirustades valvsuse ega jõuaks enne otsustamist kellegi lähedasega nõu pidada.“
