Välismaal teenitud raha ning selle ülekanded kodumaale on suurendanud kõigis Balti riikides leibkondade sissetulekuid.
Kuigi Eestis on tarbijate kindlustunne kõrgem EL-i keskmisest (indeks vastavalt -12,9 ja -19,3), vähenes Eesti ja teiste Balti riikide vahe 2011. aasta lõpus Euroopa võlakriisist tulenenud pingete tõttu. Läti ja Leedu majapidamiste kindlustunne oli võrreldav ELi-i keskmisega, vastavalt -18,1 ning -21,3.
SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas ütles, et kuigi majapidamiste sissetulekud ning tööhõive paraneb, võib tagasihoidlikku tarbijate kindlustunnet seletada Balti riikide kärbitud majandusväljavaadetega, tulenevalt Euroopas levivast võlakriisist. Ühtlasi vähendab see inimeste valmidust teha suuri oste.
Nõrgem tarbijate kindlustunne aitab Eestis kaasa majapidamiste bilansside paranemisele – Eestis on Balti riikidest kõige suuremad hoiused, kuigi ka kõige suuremad laenud inimese kohta. SEB Leedu majapidamiste ökonomist Julita Varanauskiene ütles, et 2011. aasta teisel poolel kasvas majapidamiste hoiuste maht Eesti pankades 4,6 protsenti, samas kui Lätis ja Leedus langes, vastavalt 0,5% ja 2,2% protsenti.
SEB analüütikute hinnangul avaldab elanikkonna vähenemine ja rahvastiku vananemine negatiivset mõju pensionisüsteemi ja tööturu jätkusuutlikkusele. Lähema kümne aasta jooksul võib tööealiste inimeste arv väheneda Lätis 10% ning Eestis ja Leedus 8%.
Majanduskriisi ning sotsiaaleelarve puudujäägi suurenemise tõttu kasvavad II pensionisamba varad aeglasemalt. 2011. aasta teises pooles oli II pensionisamba fondide väärtus kliendi kohta Eestis 1600 eurot, samas kui Leedus ja Lätis oli see 30 protsenti madalam, vastavalt 1110 ja 1080 eurot.
SEB Läti majapidamiste ökonomist Edmunds Rudzitis: “Juhul kui maksed pensioni II sambasse ning rahavood III sambasse jäävad praegusele madalale tasemele, ootab tulevasi pensionäre elustandardi järsk langus. Seetõttu on oluline soodustada pikaajalist säästmist maksupoliitikaga ning panustada pensionivarade kogumisse.“
