Kõigis kolmes Balti riigis on leibkonnad endiselt varakogumise režiimil, kuid näha on märke laenamise taastumisest, näitab SEB Balti leibkondade majandusanalüüs.
Seda põhjusel, et tööturu olukord paraneb jätkuvalt ja oodata on reaalpalga kasvu kiirenemist, teatas SEB. Eestis võib pärast 2008. aastat märkida tööpuudust jälle vaid ühekohalise numbriga.
Eestis ja Leedus peaksid laenumahud hakkama aasta lõpus taas kasvama, märgib SEB analüüsis. Keskmine aastane laenuintress langes mullu enim ehk 1,2 protsendipunkti Leedus. Eestis vähenes see 0,9 protsendipunkti ja Lätis 0,7 protsendipunkti.
Võlgades leibkonnad on enam haavatavad töötusele ja teistele sissetuleku vähenemistele, kuid enamik majapidamisi ei ole ennast sissetulekute vähememise vastu kindlustanud.
Kõigis kolmes Balti riigis suurenes 2012. aastal tööhõive ja vähenes tööpuudus. Tööpuuduse vähenemise poolest oli Eesti kolme Balti riigi seas esirinnas. Eelmise aasta neljandas kvartalis vähenes tööpuuduse tase Eestis 2,1 protsendipunkti ehk 9,3 protsendini. Lätis vähenes tööpuudus 2012. aasta viimases kvartalis 1,2 protsendipunkti ehk 13,8 protsendini ning Leedus oli samal ajal tööpuuduse tase 2011. aasta sama perioodiga võrreldes 0,7 protsenti madalam, ulatudes 13 protsendini.
"Tööpuuduse taseme vähenemise taga on nii töökohtade loomine kui ka väljaränne. Eeldatavasti töökohtade loomine jätkub, kuigi aeglasemas tempos, ning tööpuudus võib väheneda umbes samas tempos kui tööhõive suureneb," ütles SEB Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmunds Rudzitis.
SEB prognoosi kohaselt alaneb töötus Eestis tänavu 9,8 protsendile ning Lätis ja Leedus vastavalt 13,3 ja 11,5 protsendile.
SEB Balti leibkondade analüütikute hinnangu kohaselt eeldatakse 2013. aastal kõigis kolmes Balti riigis palgatõusu kiirenemist. Palgatõusu mõjutavad igakuise miinimumpalga muutused. 2013. aasta jaanuaris tõusis igakuine miinimumpalk Leedus umbes 290 euroni ja Eestis 320 euroni. Lätis on miinimumpalk püsinud muutumatuna umbes 285 euro tasemel. Eeldatavasti tõuseb Lätis miinimumpalk järgmisel aastal 320 euroni.
Eestis ja Lätis kasvas keskmine reaalpalk mullu neljandas kvartalis aastaga vastavalt 2,1 ja 2,5 protsenti. Leedus langes reaalpalk aasta viimases kvartalis 0,4 protsenti. Reaalpalga kasvu kiirendas mullu peamiselt tarbijahinnaindeksi aeglasem tõus.
Reaalpalga kasv peaks tänavu kiirenema kõigis Balti riikides. Brutopalk peaks Eestis kasvama tänavu 7-8 protsenti, Lätis 4,5 protsenti ja Leedus neli protsenti. Kuigi nominaalpalgad võivad tänavu kasvada veidi kiiremini kui 2012. aastal, siis reaalpalgad peaksid kiirenema tänu nominaalpalga kiiremale kasvule ja madalale inflatsioonile, märgib SEB.
