Lepingu muudatus sai võimalikuks tänu sellele, et Tallinna ehitatav Kalaranna tänav asub osaliselt Pro Kapitali maal ja seetõttu on vajalik nende nõusolek. Tänava ehitust planeerides eeldati, et Pro Kapitali detailplaneering saab juunis kinnitatud ja firma võõrandab kõnealuse maa omavalitsusele tasuta. Nii aga ei läinud. Harju maavanem jättis Kalaranna detailplaneeringu osalt kinnitamata, mistõttu ei kehtinud enam ka tänava võõrandamise kokkulepe. Selline olukord oleks muutnud võimatuks tänava tähtaegse valmimise ja toonud linnale kaela lepingutrahvi. Tallinna linnaplaneerimise ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba sõnul oli lepingu muutmine ainuke võimalus saada tänava ehituseks Pro Kapitali luba.
Uue lepingu kohaselt on Pro Kapital lubanud enda krundile tee valmis ehitada, kuid tasuta antakse 6093 ruutmeetri suurune maalapp linnale ainult siis, kui järgmise aasta 10. oktoobriks on detailplaneering kehtestatud. Mitte lihtsalt kehtestatud, vaid see peab olulises osas vastama Tallinna juba 2008. aastal vastu võetud planeeringule.
Selline leping seab linnavalitsuse olukorda, kus ollakse sunnitud toetama Pro Kapitali ehitusõiguse kinnitamise soovi. MTÜ Telliskivi Selts juhatuse liikme Grete Arro sõnul on läbirääkimiste laua taga näha, et linn ja arendaja on ühes paadis. "Kui linn on end sidunud mingite lepingutega, siis see on kahetsusväärne," ütles Arro. Seltsi liige Teele Pehk lisas, et nad on mitu korda üritanud linna ja Pro Kapitaliga kompromissi leida, aga mõlemad osapooled tahavad vana kehva planeeringut pidevalt läbi suruda.
Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor ütles, et kinnistu omanikena soovivad nad aru saada, milline on kinnistu tulevik, ja seada maha mingisugune ajajoon. "Ma ei oska öelda, kas linna motivatsioon [detailplaneeringu kehtestamiseks] on tugev või nõrk. Arvan, et linnal on ebamugav mitte selle pärast, et krundile on kindlaks määratud turuväärtus, vaid et arendus seisab," ütles Remmelkoor.
MTÜ Telliskivi Selts teatas esmaspäeval, et soovib õiguskantslerilt teada, kelle kohustus on tagada Kalaranna avatus, kui omanik sulgeb kallasraja. Samuti soovitakse hinnangut, kas Kalasadama detailplaneeringu menetlus vastab hea halduse tavale.
Esmaspäeval kinnitati Kalaranda ümbritsevale tarale väravad, kuid nende sulgemine pole Remmelkoore sõnul veel otsustatud. Praegu on inimestel võimalus Kalasadama kaudu suplusranda minna.
