Vähi osalusega kinnisvaraarendaja Invego avas äsja Riias kontori. Invegol on praegu Riias ja selle ümbruses müügis neli projekti. „Tööd on meil Lätis veel vähemalt kümneks aastaks, nii palju on projekte pipeline’is. Palkame inimesi juurde,“ lausus Vähi. Pipeline tähendab silmanähtavas tulevikus teoks saavaid projekte.

„Riia kontori avasime reedel, eks selleks oli ka juba aeg, sest Lätis oleme tegutsenud üle viie aasta,“ ütles Vähi.

Lätis on hea aeg uute korterite müügiks

Praegu on Lätis palgal kolm töötajat, kolm on kavas veel juurde võtta. Samal ajal investeerib Invego ka Portugali, kus tuleva aasta algul hakatakse uut villade asumit rajama. Vähi ütles, et on isegi Portugali ühe maja ostnud, nagu veel terve hulk eestlasi, kirjutab Postimees. 

Lätis on uute korterite müügiks hea aeg, sest statistika näitab, et uute eluruumide hind on aastaga kasvanud kümnendiku võrra. Nõukogudeaegsete korterite hinnad aga kõigest ühe protsendi.

Invego on keskendunud kruntide leidmise ning nendele planeeringute kehtestamisele, seejärel tuleb tootekujundus ehk otsus, milliseid kortereid või ridaelamuid ehitada. Kui ehitus peale hakkab, algab müük. Invego tellib nii arhitekti- kui ka ehitustööd konkursiga.

„Püüame Eesti tiimiga Läti kontoris kogu aeg kohal olla, et kasvatada palgatud lätlasi meie inimesteks. Selleks, et meie visioon ja tootekujundus ei läheks raisku,“ lausus Vähi. „Konkurentsieelise saamiseks peame ise olema kogu aeg kõrval, et teha paremini kui lätlased.“

Vähi sõnul on Läti kinnisvarasektor Eestist aastaid maas. „Eestis algas uusarenduste tegemine 2003–2005. Lätis enne Lehmani Brothersi kriisi selleni ei jõutud. Kriisist väljatulek võttis samuti rohkem aastaid kui Eestis. Uusarenduste tegemine algas Lätis kolm-neli aastat tagasi,“ ütles Vähi.

Läti reakodanik on Vähi sõnul alles nüüd saanud pankade silmis laenukõlblikuks, varem oldi hädas korruptsiooni ja ümbrikupalkadega.

Selle aasta juulis oli keskmine korteri ruutmeetri hind Riias 848 eurot. Lehman Brothersi pankrotist alguse saanud ülemaailmse majanduskriisi tasemest on aga Läti pealinna kinnisvara hinnad kaugel maas. Laenubuumi tipul 2007. aasta keskel maksis Riias keskmine korter 1620 eurot ruutmeetri kohta. Kriisi põhjas, 2010. aasta algul maksis korteri ruutmeeter Riias keskmiselt 521 eurot. Sealt edasi on turg tasapisi taastunud. Uute korterite hinnad olid selle aasta keskel Riia kesklinnas 2861 eurot ruutmeetri eest, Riia eeslinnades 2099-eurose ruutmeetrihinnaga.

Korter uues majas on nüüd taskukohane

„Lätlane saab alles praegu võtta kodulaenu, mistõttu uus kinnisvara on seni olnud rikaste privileeg,“ ütles Vähi. „Praegu on korter uues majas ka tavakodanikule kättesaadav. Lätlased saavad korralikku palka, nii Skandinaavia kui ka Läti pangad tahavad anda kodulaenu, mistõttu inimesed alles avastavad, et ohhoo, mul on võimalik osta endale nõukogude paneelika asemele kodu uude majja.“

Vähi märkis, et uued kinnisvaraarendused on Lätis olnud nii odavad kui vähegi võimalik. „Tavaline on, et viiekorruselistes majades pole lifte, et torud on seinte peal. Läti kinnisvaraarendus on meie mõistes 2005. aasta tasemel. Meie tahame Lätti viia standardit, mis on Eestis tavaline,“ ütles Vähi.

„Lätlane ei oska tahta seda, mida eestlane juba praegu tahab,“ märkis Vähi. Näiteks lift kahe-kolmekorruselises majas, keerukamad ventilatsioonilahendused ja põrandast laeni aknad.

Läti suuremad korterite ehitajad on seni olnud Bonava, YIT ja Merko (Merks). „Enamik uusi maju Riia linnas on eestlaste tehtud,“ lausus Vähi.

Vähi märkis, et uue turu tundmaõppimiseks kulub umbes kolm aastat. „Paar aastat tagasi hakkasime Lätis tõsisemaid positsioone võtma, kui planeeringu tegemine ja ehitusloa saamine oli selge ning esimese maja korterid müüdud,“ ütles Vähi.

Vähi lisas, et kui Tallinnas maatükk osta, siis pole teada, kui kaua kulub planeeringu kehtestamiseks. „Planeeringu tegemiseks võib kuluda viis, kümme või 15 aastat. Ehitusloa ja projekti menetlemiseks võib linnavalitsuses kuluda veel kolm aastat,“ märkis Vähi.

„Meie kogemuse järgi kulub Riias planeeringuks ja ehitusloa saamiseks kolm ja pool aastat. Kui osta maa, siis kogu omakapital läheb selle alla kinni. See on väga suur vahe, kas kapital istub kümme või kolm ja pool aastat kinni,“ rääkis Vähi.

„Arendusprojekti puhul on kõige tähtsam, et saaks arvestada, kui palju aega kulub. Kui on teadmata, kas ehitusõiguse saamiseks kulub kolm või 15 aastat, siis on riski hind väga kõrge. Kui saad arvestada, et nelja aasta pärast on projekt lõpetatud, siis see muudab äri selgemaks,“ ütles Vähi.

„Kui võrdlen Tallinna ja Riia linnavalitsusi, siis lätlased on kuidagi rõõmsamad ning on tunda, et nad tahavad teha oma tööd. Käisin hiljuti Tallinna linnavalitsuse planeerimisameti koosolekul, kus tajusin, et suhtumine on muutunud paremaks. Minevikus käisid asjad nii, et minu vastas istusid kurjad inimesed, kes ei tahtnud minust midagi kuulda,“ kirjeldas Vähi.

Riias on maa odavam. Peale selle on Riia territoorium suurem, seal leidub veel tühja maad. „Tallinna ja lähivaldade maa hind on enam kui kolm korda kõrgem kui Riias,“ ütles Vähi.

„Kui krundi alla kinni minev raha on kolm korda väiksem ja planeerimisele kuluv aeg ette teada, siis on arendajal riske vähem,“ märkis Vähi.

Ehituse omahind on Tallinnas ja Riias enam-vähem sama

Vähi tõdes, et Riias on ruutmeetri hind 300–500 eurot madalam kui Eestis, aga ärilises mõttes pole sellest midagi, sest maa on odavam ja planeeringute tegemine kiirem, mistõttu arendajal on ka kulud väiksemad. Vähi märkis, et ehituse omahind on Tallinnas ja Riias enam-vähem sama. Lätis on natukene odavam, kõige rohkem kümnendiku võrra. „Kui võtta korralik firma, kus ei maksta ümbrikupalka, siis on ehitushind suhteliselt sama,“ ütles Vähi.

Invego valib nii arhitekti kui ka ehitaja üldjuhul konkursiga. „Kuna meie projektid on sada ja enam korterit suured, siis kõik suured ehitajad tahavad meile teha. Kui panna viis suurt ehitusfirmat võistlema, siis saame parima hinna,“ ütles Vähi.

Pankade pakutavad laenuintressid on Vähi sõnul samuti suhteliselt sarnased. Ühte projekti rahastab Riias näiteks Bigbank. „Eestlased hoiavad eestlasi,“ märkis Vähi.
Invego nelja müügis oleva projekti maht on 135 miljonit eurot, kokku üle 600 korteri ja ridaelamu Riias. Ootel on enam kui 3000 eluruumi ehitus.

Portugalis on ehitamisel villade asum mägedesse. „Portugalis on vähe maad, kuhu tohib ehitada. Meil õnnestus osta inglastelt kehtiva detailplaneeringuga projekt, mida nad olid ette valmistanud 15 aastat. Inglaste jaks lõppes,“ ütles Vähi.

Esialgu on plaanis ehitada 154 villat ja seejärel veel 75. Vähi sõnul algab ehitus uuel aastal, praegu käib projekteerimine, aga müük läks lahti juba sel suvel. Müük käib ka Luksemburgis ja Belgias. Eesti kontor on müünud juba 12 villat. Villade hind on vahemikus poolest miljonist kuni miljoni euroni.

„Ruutmeetri hind on 5000–6000 eurot,“ ütles Vähi. „Endale olen ka ostnud ühe villa, kingsepa moodi paljajalu ei tahaks olla.“