Nordea panga ökonomisti Tõnu Palmi hinnangul on ECB-l aega rahapoliitiliste otsuste tegemiseks ja muutmiseks palju ning keskpank poliitikat kiiremas korras muutma ei asu. "Väga ei näe, et enne 2019. aasta lõppu deposiidimäär nulli jõuaks," ütles Palm Eesti Pangaliidu ja BNS-i korraldatud majanduskasvu arutelul. "Intressimäär jääb soodsaks ja laenuraha on palju," lisas ta.
Samas on keskpanga poliitika Palmi sõnul siiski tulevikus muutumas ja selle mõjud ka majanduses ilmnenud. "Esimene mõju oli suvel, kui hakkas selguma, et keskpank peab millalgi otsuse tegema. Esimene mõju oli euro ja dollari kurss. ECB alandas seoses eurokursi tugevnemisega inflatsiooniprognoosi. Pigem ongi rahapoliitika muutuste mõju inflatsioonile kui intressimääradele," sõnas Palm.
DNB panga vanemanalüütik Priit Roosimägi märkis, et intressimäärad peavad millalgi tõusma, aga seda tehakse rahulikult, et muutusel oleks võimalikult vähe mõjusid majandusele. "Inflatsioon võib taanduda, mis on tegelikult siin viimasel ajal hakanud niimoodi pead tõstma, mis on olnud positiivne – et see võib taanduda, ja kõik muud sellised majandust jahutavad tagajärjed võivad sellel olla," märkis Roosimägi.
SEB panga analüütiku Mihkel Nestori sõnul on arutelud ECB rahapoliitika osas puhtalt teoreetilised, kuna väikese suurusega Eesti majandus seda poliitikat ei mõjuta. "ECB rahapoliitika on Eesti perspektiivis nagu loodusnähtus, Eesti ettevõtja on valmis tegutsema keskkonnas, mis talle antakse," lisas Nestor.
