Ettevõtte kulumieelne ärikasum ehk  EBITDA oli 58,4 miljonit eurot, kasvades aastaga 8,1 protsenti. Puhaskasum oli aga 10,9 miljonit eurot, teatas Eesti Energia.

Ettevõtte finantsdirektori Andri Avila sõnul kasvasid aastaga  kõikide põhitoodete müügikogused. "Elektri ja vedelkütuste kõrgemad müügitulud tulenesid nii suurematest müügikogustest kui ka kasvanud turuhindadest. Võrguteenuse tariifi 9-protsendilise langetamise mõju kompenseeris suures osas kasvanud müügimaht. Muude toodete müügitulu kasvas peamiselt põlevkivi müügi suuremate tulude tõttu. Soojad ilmad tõid kaasa soojus- ja gaasienergia müügitulude kahanemise," rääkis ta.

Kontserni elektritoodang oli kolmandas kvartalis 2182 gigavatt-tundi, mis ületas Eesti tarbimist 377 gigavatt-tunni võrra. Kokku toodeti Eestis 2538 gigavatt-tundi elektrit, mis oli 733 gigavatt-tundi enam kui tarbimine. Eesti kogutoodangust moodustas Eesti Energia elektritoodang 86 protsenti.

"Elektrienergiat tootsime 3,8 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Seda soosis eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes kõrgem turuhind. Taastuvenergiat tootsime 77,3 gigavatt-tundi, sellest Enefit Greenis  64,4 gigavatt-tundi. Möödunud aastaga võrreldes kasvas Enefit Greeni tootmismaht 12 protsendi võrra," selgitas Avila.

Suurima osa taastuvenergia toodangust andsid tuulepargid, mis tootsid tänu soodsatele tuuleoludele 47,7 gigavatt-tundi elektrit ehk 18 protsenti enam kui aasta varem.

Võrguteenuse müügitulu langes eelmise aastaga võrreldes 0,8 protsendi võrra, müügimaht kasvas aga 1,3 protsenti. Riketest tingitud elektrikatkestuste keskmine kestus oli tulenevalt tuulisematest ilmastikuoludest 12,4 minutit enam kui aasta tagasi ehk 52,6 minutit.

Avila sõnul aitab elektrikatkestusi vähendada paljasjuhtmete asendamine ilmastikukindlate kaablitega ning kolmanda kvartali lõpus oli ilmastikukindla võrgu osakaal Elektrilevi madalpingevõrgus 87 protsenti ja keskpingevõrgus 38 protsenti.

Oktoobri alguses kooskõlastas konkurentsiamet Eesti Energia kontserni kuuluva elektri jaotusvõrgu halduri Elektrilevi hinnataotluse, mille kohaselt langeb võrgutasu 1. jaanuarist keskmiselt 8 protsenti. Avila sõnul on võrgutasu langetamisel olnud oluline roll ka ettevõtte klientidel, kes on loobunud mittevajalikust võimsusest ja võimaldanud seeläbi Elektrilevil tegevuskulusid kokku hoida.

Vedelkütuseid tootis Eesti Energia võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 45,6 protsenti rohkem, kokku 103,6 tuhat tonni. "Tootmismaht kasvas tänu õlitehaste paremale töökindlusele ja Enefit280 lühemale hooldusremondile. Õlitootmises oli tegemist läbi aegade ühe edukama kvartaliga" rääkis Avila.

Vedelkütuseid müüs ettevõte 79 500 tonni ja müügitulu teeniti 20,7 miljonit eurot. Vedelkütuste müügitulu suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 35,5 protsenti. Avila sõnul kasvas müügimaht võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 9,3 protsenti.

Kolmandas kvartalis investeeris Eest Energia kokku 65 miljonit eurot, millest kolmandiku moodustas Auvere elektrijaama viimane makse.