Tarbimise arengule on kaasa aidanud mõõdukas palkade tõus ja tööpuuduse vähenemine, märgib instituut. 29% ekspertide hinnangul on eratarbimise olukord hea ja 71% arvates rahuldav.
Konjunktuuriinstituudi märtsis küsitletud ekspertide hinnangul Eesti majanduse kasvutempo aeglustub märgatavalt, kuigi majandusolukord on püsinud soodne.
Detsembriga võrreldes on ebakindlus Euroopa Liidu (EL) majanduses mõnevõrra taandunud, märgib instituut. Liikmesriikide aktiivne koostöö Kreeka võlakriisi leevendamisel ja finantsjärelevalve karmistamisel annavad instituudi hinnangul lootust, et EL suudab kõige halvemaid arengustsenaariume vältida. Majandusarengu vedajad on Saksamaa ja Põhjamaad.
59% küsitletud ekspertide hinnangul on majanduse olukord kuue kuu pärast umbes sama, 29% arvates parem ja 12% arvates halvem. Olukorra halvenemist prognoosivate ekspertide hulk on vähenenud märgatavalt võrreldes detsembri 39%ga.
Ekspertide keskmine hinnang majanduse olukorrale on tõusnud 5,7 punktile üheksast võrreldes septembri 4,2 punkti ja detsembri 4,3 punktiga.
Soomes hindas jaanuaris tehtud uuringu järgi majandusolukorda kuue kuu pärast 3,3 punktiga üheksast, Rootsis 2,4 punktiga, Saksamaal 4,0 punktiga ja Venemaal 4,1 punktiga.
Eesti investeeringute olukorra paranemist järgmise kuue kuuga ootas märtsis 41 protsenti eksperte, olukorra püsimist 47 protsenti ja halvenemist 12 protsenti, mis teeb keskmiseks hinnanguks 6,2 punkti üheksast.
Eratarbimise olukorra paranemist järgmise kuue kuuga ootab 41 protsenti eksperte, püsimist 53 protsenti ja halvenemist kuus protsenti, mis teeb keskmiseks hinnanguks 6,4 punkti üheksast.
Eksperdid hindasid Eesti majanduse praegust üldolukorda märtsis 6,6 punktiga võimalikust üheksast. Ekspertide keskmine hinnang pole detsembriga võrreldes muutunud. 41% ekspertide arvates on olukord hea ja 59% arvates rahuldav.
Aastatagusega võrreldes hindas 59% eksperte praegust olukorda paremaks ja 23% umbes samaks. 18% arvates on olukord nüüd halvem.
Müncheni majandusuuringute instituudi IFO veebruari väljaande järgi oli maailma 119 riigi keskmine hinnang majanduse olukorrale jaanuaris 4,5 punkti üheksast võrreldes oktoobri 4,6 punktiga. Soome hinnang oli 4,5 punkti, Rootsi oma 6,4 punkti, Saksamaal 7,0 punkti, Lätis 4,3 punkti ja Venemaal 5,4 punkti.
Maailma majanduskliima indeks jaanuaris oli 82,4 punkti ehk veidi kõrgem kui mullu oktoobri 78,7 punkti, kuid madalam 96,7 punktini küündivast pikaajalisest keskmisest.
Investeeringute olukorda hindasid eksperdid märtsis 5,4 punktiga võrreldes detsembri 4,6 punktiga üheksast. Olukord on hea 23 protsendi ekspertide arvates, rahuldav 71 protsendi ekspertide arvates ja halb kuue protsendi arvates.
Eesti majanduse üldine olukord on ekspertide hinnangul püsinud lähedane sellele, mis mullu neljandas kvartalis. Detsembris prognoosis ekspertide grupp lähemaks kuueks kuuks majandusolukorra mõõdukat halvenemist seoses EL-i võlakriisiga, kuid seni on Eesti suutnud suuremaid probleeme vältida.
Ettevõtete juhtide hinnangutel põhinevad äribaromeetrid tänavu esimeses kvartalis tõusid ja kindlustunde indikaatorid olid märtsis positiivse poole peal.
Üldistav majandususaldusindeks, mis arvestab tööstuse, ehituse, kaubanduse, teeninduse ja tarbijate kindlustunde näitajatega, tõusis 103,8 punktile võrreldes detsembri 101,4 punktiga. 100 punkti võrdub indeksi pikaajalise keskmisega.
Tarbijabaromeeter tõusis detsembriga võrreldes samuti, kuid jäi kahe punkti võrra alla oma miinus 10 punktil olevale pikaajalisele keskmisele. Tarbijabaromeetri näit oli märtsis miinus 12 punkti, veebruaris miinus 14 ja jaanuaris miinus 13 punkti.
