Eesti Panga hinnangul on finantsstabiilsust ohustavad riskid Eestis madalad ning peamine oht Eesti finantsstabiilsusele on endiselt euroala võlaturgude killustatus.
Rahvusvaheliste finantsturgude olukord on viimase poole aasta jooksul järjekindlalt paranenud, muuhulgas ka euroala finantsraamistiku tugevdamiseks astutud sammude ning euroala keskpankade tegevuse tõttu, selgitab keskpank oma teates.
Peamine oht Eesti finantsstabiilsusele on panga hinnangul endiselt euroala võlaturgude killustatus, mis võib pärssida majanduskasvu terves Euroopa Liidus (EL).
Turgude eelmise aasta lõpus osaliselt taastunud usaldus võib taas kiiresti väheneda, kui kõik liikmesriigid ei panusta piisavalt EL-is reformide jõustamisse ega paranda oma riigirahanduse olukorda, hindab pank.
Heas seisukorras olev riigirahandus on panga hinnangul oluline eeldus võimaliku panganduskriisi kiireks ja efektiivseks lahendamiseks.
Finantskeskkonda nõrgestab ka kasvu taastumise viibimine euroalal, kuna halvenev laenumaksevõime suurendab Euroopa pankade laenukahjumeid ja võib ohustada nende kapitaliseeritust, märgib pank.
Ebakindluse vähendamiseks ja majanduse stabiilseks rahastamiseks euroalal peavad pankade hinnangud oma varade kvaliteedile olema konservatiivsed ja läbipaistvad. Probleemlaenude allahindlusi tuleks teha pigem rohkem, sest selline käitumine aitab panga hinnangul taastada usaldust.
Eestis tegutsevate pankade emapangad on saanud laenuvahendeid Euroopa teiste suurte pankadega võrreldes suhteliselt soodsamatel tingimustel. Samas aga soovitab pank silmas pidada, et Rootsi pankade rahastamismudel põhineb jätkuvalt väga suures osas finantsturgudelt kaasataval lühiajalisel ressursil.
Finantsstabiilsuse tugevdamiseks ja turgude usalduse hoidmiseks on Rootsi keskpank ja finantsjärelevalve nõudnud suurematelt pankadelt uute likviidsusnõuete järgimist alates selle aasta algusest.
Eesti Panga arvates on see asjakohane, arvestades Rootsi erasektori võlakoormuse ja kinnisvaraturuga seotud riske ning riigi majanduse suhtes suurt ja kontsentreeritud pangandussektorit.
Hoolimata väliskeskkonna kesisest olukorrast kiirenes Eesti majanduskasv 2012. aasta teisel poolel nii eratarbimise kui ka investeeringute toel. Tänu majapidamiste kindlustunde paranemisele ületas eratarbimise kasv palgatulu oma ning säästmine mõnevõrra vähenes.
Madalad intressimäärad ning heitmekvoodi müügist saadud tulu toetasid jätkuvalt investeerimistegevust. Kuigi kaubanduspartnerite kindlustundeindikaatorid näitavad, et nende ootused väliskeskkonnale on paranenud, välisnõudluse taastumine viibib.
Eesti majanduskasvu edasine väljavaade sõltub panga hinnangul suurel määral ekspordist, sest ainult sisenõudlusel põhinev majanduskasv pole pikemaajaliselt jätkusuutlik.
Ehkki laenuportfell hakkas eelmisel aastal taas suurenema ning kinnisvaraturg elavnes, on liigsest laenukasvust keskpanga hinnangul ennatlik rääkida. Viimaste aastate majanduskasvu taustal on laenunõudlus olnud mõõdukas.
Samas tuleks uute finantskohustuste võtmisel arvestada keskpanga hinnangul väliskeskkonna heitlikkusega, mis võib hakata ohustama laenuteenindamise võimet.
Enamus laene Eestis on võetud ujuva intressimääraga ning seega peavad laenuvõtjad arvestama, et suhteliselt pikka aega väga madalal tasemel püsinud intressimäärad hakkavad ühel hetkel tõusma.
Sellega toime tulekuks peab neil olema võimalik korrigeerida oma kulutuste taset. Piisavate finantspuhvrite olemasolu aitab riske laenumaksevõimele vähendada, märgib keskpank.
Madalate intressimäärade tõttu on pankade kasumlikkus väiksem, mistõttu valitseb surve tõsta laenumarginaale. Suuremad pangad on seni vältinud tulubaasi kasvatamist riskantsemate laenuprojektide või muude kõrge tulususega investeeringute abil.
Kui laenumarginaal jääb kõrgeks liiga kauaks ajaks, võib see panga hinnangul hakata takistama elujõuliste ja majanduse pikaajalist arengut toetavate projektide rahastamist.
