Eestis ja Leedus võib SEB Panga hinnangul alates tänavu aasta lõpust pöörduda laenuportfelli senine kahanemine kasvuks.
Mullu vähenes eluasemelaenude jääk Eestis 0,6 protsenti ja Leedus ühe protsendi, kuid Lätis väheneb eluasemelaenude portfell endiselt väga kiires tempos ehk 11 protsenti aastas. See näitab, et Lätis ei ole eluasemelaenuportfelli põhi veel kätte jõudnudki, märkis SEB oma Balti leibkondade majandusanalüüsis.
Eraisikute laenunõudlus Balti riikides näitab taastumise märke, kuid laenuportfellide arengud on olnud riigiti üsna erinevad.
Uusi kodulaene antakse Eestis mahus, mis on lähedane 2003. aasta ja Leedus 2004. aasta uute laenude tasemele. Nii Eestis kui ka Leedus kasvab perede valmisolek eluaset laenu abil soetada, kuid laenuaktiivsus jääb aastate 2005–2007 mahtudest veel väga kaugele.
Võrreldes kodulaenuga suhtuvad Balti pered oluliselt konservatiivsemalt tarbimis- ja muude laenude võtmisesse. Statistika näitab, et Leedu elanike tarbimislaenud vähenevad stabiilselt viis protsenti aastas, Eesti elanike tarbimis- ja muude laenude jääk vähenes möödunud aasta esimese kuue kuu jooksul aastataguse perioodiga võrreldes seitse protsenti ning eelmise aasta teises pooles veelgi rohkem. Seepärast tundub tarbimislaenude nõudluse kasv hetkel ebatõenäoline.
"Kõigis kolmes riigis on olemas selge vajadus elamistingimuste parendamise järele, kuid laenamist piiravad perede üsna konservatiivsed ootused sissetulekute püsimisele või suurenemisele ning negatiivsed kogemused laenukohustustega majanduslanguse ajast," kommenteeris SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.
Juhul kui Euroopa võlakriisist tulenev ebakindlus eestlaste laenuisu edaspidi oluliselt ei nõrgenda, siis kasvab laenunõudlus panga hinnangul Eestis 2013. aastal üsna märgatavalt. Leedus jääb panga hinnangul laenuturu elavnemine mõnevõrra tagasihoidlikumaks.
"Kriisi tagajärjel on paljude perede laenuvõime nõrgem kui kümnekonna aasta eest ning see mõjutab eriti tarbimislaenude taotlemist. Ühelt poolt on väikelaenude tingimused mõnevõrra rangemad, teisalt on rohkem neid potentsiaalseid laenuvõtjaid, kes ei pea õigeks tarbimiskulutusi laenu abil finantseerida. Varasemast oluliselt rohkem ollakse kursis intressimäärade ja laenamisega seotud kulude suurusega," ütles Messimas.
Kõigis kolmes Balti riigis on leibkonnad endiselt varakogumise režiimil, kuid näha on märke laenamise taastumisest, märkis pank analüüsis. Tööturu olukord paraneb jätkuvalt ja oodata on reaalpalga kasvu kiirenemist, teatas SEB. Eestis võib pärast 2008. aastat märkida tööpuudust jälle vaid ühekohalise numbriga.
Keskmine aastane laenuintress langes mullu enim ehk 1,2 protsendipunkti Leedus. Eestis vähenes see 0,9 protsendipunkti ja Lätis 0,7 protsendipunkti.
