Sellel aastal on seoses nõrgenenud ekspordivõimalustega oodata 1,7protsendilist majanduskasvu, kuid tänu tugevnevale sisenõudlusele see järgmisel aastal kiireneb kolme protsendini ning püsib aastatel 2014-2016 3,5% juures.

Võrreldes rahandusministeeriumi suvise prognoosiga, kui Euroopa ja Eesti tarbijate kindlustunne oli järsus languses, on tarbijakindlus praeguseks stabiliseerunud ning euroala on kriisist väljumas. Olulist mõju on selleks avaldanud euroalariikide poliitika ning  fiskaallepingu ja tulemüüri moodustamine. Kiire kasvu taastumine nõuab aega, kuid Eesti on selleks palju paremas seisus võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega, kus riigirahanduslikud tasakaalustamatused tuleb alles likvideerida.
 
“Pikka aega kestnud süngete meeleolude taustal ei ole 1,7% kasv halb uudis ning annab tunnistust sellest, et Euroopa reformid ja säästumeetmed on olukorda stabiliseerinud. Investeerimis- ja tarbimisjulguse taastumine Eestis on hea alus laiemapõhjalisele arengule ning aja jooksul lisandub usutavasti ekspordi uus tõus,” märkis rahandusminister Jürgen Ligi.
 
Selle aasta majanduskasvu prognoosi vähendamine on seotud eelkõige Eesti ekspordipartnerite kasvuootustega, mis on võrreldes eelmise prognoosiga langenud. Välisnõudluse vähenemist tasakaalustab alates eelmise aasta teisest poolest jõuliselt kasvanud sisenõudlus. Sellel aastal võib oodata kodumaiste investeeringute märkimisväärse kasvu jätkumist, mida toetab erasektori kõrval olulisel määral valitsussektori investeeringud Euroopa Liidu struktuurivahenditest ja CO2 kvoodimüügist.
 
Hinnatõus hakkab prognoosi järgi sellest aastast välistegurite mõju vähenemise tõttu järk-järgult aeglustuma. Kui kevadkuudel kõigub inflatsioon nelja protsendi juures, siis aasta teisel poolel alaneb energiatoodete hinnatõusu pidurdumise tõttu alla kolme protsendi. Aasta kokkuvõttes ulatub hinnatõus tänavu 3,3 protsendini, järgmisel aastal kolme protsendini ning püsib alates 2014. aastast 2,7 protsendi juures.
 
Kiire majanduskasvu taustal on tööpuudus võrreldes kriisiaegse tipptasemega vähenenud üle ootuste ning aeglasema majanduskasvu tingimustes on seetõttu oodata tagasihoidlikumas tempos tööpuuduse vähenemist ja hõivatute arvu kasvu. Sellel aastal näeb prognoos ette tööpuuduse kahanemist 11,5 protsendini, järgmisel aastal 9,6 protsendini ning aastaks 2016 8,2 protsendini. Hõive kasvuks on 2012. aastal  võrreldes eelmise aastaga oodata 0,7 protsenti ning 2013. aastal üks protsent.
 
Majanduskasvu aeglustudes pidurdub ka keskmise kuu­palga kasv käesoleval aastal 3,8%ni, kuid kiireneb taas juba järgmisel aastal 5%ni. Aastaks 2016 ulatub palgakasv kuue protsendini. Reaalpalk hakkas eelmisest aastast alates taas kasvama ning sellel aastal on oodata reaalpalga suurenemist 0,5% ning 2016. aastaks kasvu kiirenemist 3,2%.
 
Lähtudes makromajanduse prognoosist on rahandusministeerium korrigeerinud ka maksulaekumise ootusi. Võrreldes viimase prognoosiga võib maksude laekumine väheneda 19 miljoni euro võrra. Sellise stsenaariumi korral kujuneks valitsussektori puudujäägiks sellel aastal 2,6% SKP-st, mis oleks 0,5 protsendipunkti suurem eelmisel sügisel prognoositust. Nagu eelnevalt teada, mõjutavad riigieelarve väljaminekuid 2012. aastal ja seega ka eelarvepositsiooni  eelkõige heitmekvootidest rahastatavad  investeeringud ja kogumispensioni riigipoolsete maksete taastamine täies mahus.
 
Peale kevadise majandusprognoosi avalikustamist algavad valitsuskabinetis riigi eelarvestrateegia arutelud. Eelarvestrateegia aruteludel on plaanis otsustada eelarvepoliitilised eesmärgid ning meetmed nende täitmiseks; olulised tegevused valdkonnapoliitikate eesmärkide elluviimiseks ning fiskaalraamistik 2013-2016. Eelarvestrateegia on kavas heaks kiita aprilli lõpuks.