Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti majandus tänu tugevale eelarvepoliitikale ja märkimisväärsele kohanemisvõimele suutnud vaatamata euroala riikide võlaprobleemidele näidata stabiilset kasvu. Komisjoni prognoosi järgi saavutab Eesti majandus pikaajalise keskmise kasvutempo taseme järgmisel aastal, kui majanduskasv ulatub nelja protsendini.
Euroopa Komisjoni prognoos on heas kooskõlas rahandusministeeriumi prognoosiga, mis näeb ette sel aastal samuti kolmeprotsendilist ning järgmisel aastal 3,6-protsendilist kasvu. Komisjoni hinnangul hakkab eksport taas majandust vedama alates selle aasta keskpaigast. Seda toetab Venemaa ja Põhjamaade majanduse parem seis. Tänu ekspordikasvule suurenevad ka ettevõtete võimalused investeerida, mis kompenseerivad avaliku sektori investeeringute vähenemist seoses kvoodimüügi tulu arvelt tehtud projektide lõppemisega.
Tööealise elanikkonna hõivemäär püsis mullu kõrge ning kasvab seoses elanike vanusestruktuuri muutustega lähiaastatel veelgi. Keskmine palk tõuseb Komisjoni hinnangul tänavu 5,7 protsenti ja järgmisel aastal 6,1 protsenti, reaalpalga kasv on vastavalt 2,1 protsenti ja 3 protsenti. Harmoniseeritud tarbijahindade kasv aeglustub sel aastal 3,6 protsendini ning 2014. aastal 3,1 protsendini. Hindade kasvu pidurdumise taga on tooraine hindade oodatav langus maailmaturul.
Euroopa Komisjoni prognoosi järgi püsib Eesti valitsussektori eelarve tasakaalu lähedal. Kui sel aastal ootab Komisjon 0,3-protsendilist puudujääki SKPst seoses valitsemisalade palgatõusude, pensionide suurenemise ning töötuskindlusmakse alanemisega, siis järgmisel aastal on valitsussektor Komisjoni hinnangul 0,2 protsendiga SKPst ülejäägis.
